Pyereh vuáháduvah
Pyereh vuáháduvah láá toimâmvyevih já -maalih, metodeh já čuávduseh, main lii čaittum, ete toh tuáimih pehtilávt já lyetittetteht sehe tuárjuh kilelis ovdánem prinsiipijd. Toh vuáđuduveh keevâtlijd vuáttámuššáid, tutkâmčááitun já/tâi almolávt tuhhiittum tiätun. Puorij vuáháduvâi nuávdittem oovded pyeri tääsi, ovdâsvástádâslii já ulmemiäldásii toimâm.
Taan ohtâvuođâst pyereh vuáháduvah láá toimâmvyevih, moh vuáđuduveh sämmilij algâaalmugvuoigâdvuođâi já páihálâšsiärváduv kunnijâtmân já huámmášumán väldimân, ellee kulttuur já ellee kulttuurenâduv kattiimân já ovdâsvástádâslii já eettisávt kilelis mađhâšem oovdedmân. Toh pyehtih kuoskâđ ovdâmerkkân luándust jotemân, äššigâspalvâlmân, viestâdmân, pirâsovdâsvástádâsân, oovtâstpaargon sämisiärváduvváin sehe vuovvijd oovdânpyehtiđ já tulkkuđ sämikulttuur.
Puorij vuáháduvâi jiešvyevih láá eereeb iärrás:
- čoođâčyevveevuotâ já rehelâšvuotâ tooimâst
- kulttuurlâš já kielâlâš sensitiivlâšvuotâ
- páihálâšsiärváduv kulttuurtorvolâšvuođâ tähidem
- sämisiärváduv uásálistittem
- pirâsustevlâšvuotâ já luánduriggoduvâi ovdâsvástádâslâš já eettisávt kilelis kevttim
- tooimâ oovtmanolâš árvuštâllâm já ovdedem.
Ovdâmeerhah puorijn vuáháduvâin sämimaađhâšmist láá:
- mađhâšempyevtittâsâi oovdânpyehtim já tuhhiittem oovtâst sämisiärváduvváin
- ärbivuáválii tiäđu (äʹrbbvuõđlaž teâtt, árbevirolaš diehtu, perinteinen tieto) kevttim olmâ konteevstâst, kuorâttâlmáin já sämisiärváduv luuvijn já sii kunnijâtmáin.
- čielgâ já čoođâčyevvee tieđettem mađhâšempyevtittâsâi siskáldâsâst já kulttuurlii tuáváást
- pirâsvaikuttâsâi kepidem nuuvt uccen ko máhđulâš ovdâmerkkân mađhâšem, ijâstâllâm já purâdem orniistâlmijn.
Puorij vuáháduvâi oppâm já heiviittem jieijâs tooimân pyereed toimâsyergi tääsi já lyetittetteevuođâ, naanood oovtâstpargokoskâvuođâid já tuástu negatiivlijd vaikuttâsâid kulttuurân já pirrâsân.
Vyelni leijee säniliiŋkâi vyelni lii listo sämi- já algâaalmugmaađhâšmân já sämmilij päikkikuávlun lohtâseijee puorijn vuáháduvâin Suomâst já pirrâ maailm. Tain dokumentijn sättih kavnuđ om. ovtâstumsajeh tâi inspiraatioh jieijâs irâttâs tooimân. Njuolgâ liiŋkah kávnojeh ovdâmerkkân Sämitige sämimađhâšem eettisáid ravvuid já kuállejeijeeravvuid, Meccihaldâttâs Sämmilij päikkikuávlu luándust jottee etiket-siijđon, Retkietiketti-siijđon, Eräetiketti-siijđon já Juáhháá vuoigâdvuođáid sehe UNWTO (UN World Tourism Organisation), WINTA (World Indigenous Tourism Alliance) já ITAC algâaalmugmaađhâšmân kyeskee dokumentáid (majemuuh eŋgâlâskielân).
Keejâ meid
sämimađhâšem eettisiih ravvuuh, eettisâš killeelvuotâ, ovdâsvástádâslâš sämimađhâšem, rievtis tiäđu sirdem, ärbivuáváliih iäláttâsah, sosiaallâš toimâlope, sämikulttuur, algâaalmugmađhâšem, huámmášumán väldim, heterogenlâšvuotâ, arktâsâš piirâs, čuovâkuvvim, kulttuurtorvolâšvuotâ, päikkiráávhu, puásui, poccui paldattâllâm, luovâs orroo pennuuh, kuáttumráávhu, ellee kulttuurenâdâh, puigâvuotâ, kulttuurlâš identiteetsuáládem, kulttuurlâš appropriaatio, hutkum ärbivyevih, luávnejum ärbivyevih, stereotypia, primitivisistem, eksotisistem, zooifikaatio, tiŋgâstittem, rekvisiit
Liŋkkâ sämimađhâšem eettisáid ravvuid: Ovdâsvástádâslii já eettisávt kilelis sämimađhâšem toimâprinsiipeh
Liŋkkâ ovdâsvástádâslii mađhâšeijee kuállejeijeeravvuid: Sämimađhâšem tiäđuh já tááiđuh – ovdâsvástádâslâš mađhâšem sämmilij päikkikuávlust
Liŋkkâ eettisii killeelvuođâ animaation: Olesváldálâš killeelvuotâ
Liŋkkâ Meccihaldâttâs, Sämitige já Nuorttâlij sijdâčuákkim Sämmilij päikkikuávlu luándust jottee etiket-sijđoid
Liŋkkâ Meccihaldâttâs já pirâsministeriö Retkietiketti–sijđoid
Liŋkkâ Meccihaldâttâs Eräetiketti-sijđoid (ana sistees meccietiket kuálásteijeid já miäcásteijeid)
Liŋkkâ Meccihaldâttâs sijđoid Jokaisenoikeuksiin
Jieŋâlub tiätu juáhháá vuoigâdvuođâin kávnoo pirâsministeriö almostitmist (2012) Jokamiehenoikeudet ja toimiminen toisen alueella – Lainsäädäntöä ja hyviä käytäntöjä
Birdlife siijđoin láá ravvuuh ei. luudij vuotânväldee tarkkuumist
Eŋgâlâskielâliih liiŋkah
Algâaalmugmaađhâšmân lohtâseijee pyereh vuáháduvah:
WINTA (World Indigenous Tourism Alliance, 2012) Larrakia Declaration on the Development of Indigenous Tourism
UNWTO ja WINTA (2025) Compendium of Good Practices in Indigenous Tourism – Regional Focus on Asia and the Pacific
UNWTO ja WINTA (2023) Compendium of Good Practices in Indigenous Tourism – Regional Focus on the Americas
UNWTO (2019) Recommendations on Sustainable Development of Indigenous Tourism
George Washington University International Institute of Tourism Studies, G Adventures ja Planeterra Foundation (2017) Indigenous People and the Travel Industry: Global Good Practice Guidelines
ITAC (Indigenous Tourism Association of Canada) National Guidelines – Developing Authentic Indigenous Experiences in Canada
ITAC (Indigenous Tourism Association of Canada) Indigenous Tourism Self-Assessment Guide
Viestâdmân lohtâseijee (ml. čuovâkuuvij kevttim) ravvuuh:
Nord Norge – NordNorsk Reiseliv AS: How to Communicate Responsible?
Pyereh vuáháduvah maađhâšmist kevttimnáál elleid:
ABTA Animal Welfare Guidelines (2019) Global Welfare Guidance for Animals in Tourism
US National Park Service: Watching Wildlife – 7 Ways to Safely Watch Wildlife
US National Park Service: Watching Wildlife – Risks to People from Wildlife