Tiervâpuáttim Euroop algâaalmugmađhâšemkonferensân EITC 2025:n!

World Indigenous Tourism Alliance (WINTA) oovtâst Sämitiggijn já Laapi ollâopâttuvváin puávdee puohâid, kiäid ääši kiäsut, Algâaalmugmađhâšem tutkâmsymposiumin, mii uárnejuvvoo 20.5.2025 Anarist uássin Euroop algâaalmugmađhâšemkonferens EITC 2025. Uásálistem lii máhđulâš meid káidusin.

Orniistâllâmtoimâkodde pivdá vuolgâttiđ abstraktijd tutkâmsymposiumin. Mij tuáivup mieldi empiirlijd tutkâmpápárijd sierâ tieđâsuorgijn mieldi luhâmáin mađhâšem- já algâaalmugtutkâmuš, ohtsâškoddetiettuid vijđásubbooht, ekonomiatiettuid já riehtitiettuid. Akateemisij pápárij lasseen mij movtijdittep jäviltääsi algâaalmugsiärvusijd vuolgâttiđ jieijâs oovdânpyehtimijd, moh vuáđuduveh sii vuáttámuššáid já maailmkuvvijd. Mij adelep vuosâsaje oovdânpyehtimáid, moh vuáđuduveh algâaalmugij vuovvijd olgospyehtiđ tiäđu (om. mainâstem teikâ lávlum) já pyehtih toimâđ vuáimádittee inspiraatiokälden algâaalmugsiärvusáid já -irâtteijeid.

Symposium teema já kiäsutteijee fáádáh.

Tutkâmsymposium teeman lii mađhâšem já algâaalmugij kulttuurärbi. Mađhâšem já algâaalmugij kulttuuräärbi koskâvuođah, omâstemnágguseh, áárvustanneem já lijgeraijiittâsah láá lamaš čuuvtij savâstâllum fáádáh. Ko mađhâšem lii jođettum algâaalmug peeleest teikâ ovdedum kunnijâttee kyeimikoskâvuođâst páihálij algâaalmugsiärvusijguin, tast puáhtá leđe tuođâi tehálâš rooli kulttuur siäilutmist já iäláskitmist, já talle tot fáálá máhđulâšvuođâid algâaalmugsiärvusáid já -irâtteijeid. Algâaalmugmađhâšem puáhtá nanodiđ algâaalmugsiärvusijd ekonomâlávt, ko tot addel pargosoojijd já puáđuid ärbivuáválii tiäđu haldâšeijeid já máhđulâšvuođâid nuorâ suhâpuolváid oppâđ já šoddâđ čepis uápisin, mainâsteijen, tuáijárin já irâtteijen. Vâi taat puávtáččij tábáhtuđ, te algâaalmugmađhâšem kalga vuáijuttiđ tai siärvusij siisâ, main tiätu puátá. Algâaalmugeh kalgeh pasteđ muštâliđ jieijâs mainâs mađhâšem ohtâvuođâst.

Algâaalmugeh já algâaalmugtutkâmuš láá árvuštâllâm algâaalmugij kulttuurarbijn ávhástâllâm maađhâšmist jo kuhháá. Savâstâlmeh kulttuurlii appropriaatiost já mađhâšem háitulijn vaikuttâsâin algâaalmugáid láá majemui iheluuvij puáttám almolávt tiätun. Taan čuávumuššân kulttuurlâš appropriaatio já algâaalmugij kulttuurarbijn ávhástâllâm láá puáhtám finniđ várugub já eenâb čiehhum haamijd peic maađhâšmist te meid vijđásubbooht finnodâhtooimâst já populáárkulttuurist. Algâaalmugpoossâm, mon puáhtá verdidiđ ruánááposâmân, lii uđđâ almoon, mii tuáistáážân lii uccáá tutkum mađhâšem teikâ eres finnodâhtooimâ háárán. Ton vijđásub ohtsâškodáliih vaikuttâsah iä meid lah ennuv tutkum.

Ruánáápoossâm lii meid tehálâš äšši maađhâšmist, mii tábáhtuvá algâaalmugij enâmijn. Ton áánsust mađhâšemfinnodâhtoimâ oro lemin killeel já návt čiähá tooimâ vaahâglijd vaikuttâsâid luándu- já kulttuurpirrâsáid. Nabdeh, ete ruánáápoossâm hárjutteijeeh láá ovdâsvástádâsliih, kilelis irâttâsah, já sättih vijđediđ taam nabdem kuoskâđ vuovvijd, moiguin irâttâsah kohtâleh algâaalmugijd já algâaalmugkulttuurijd. Joođoost orroo šoŋŋâdâhkriisâ já toos lohtâseijee ruánáá sirdâšum epivuoigâlâšvuođâiguin láá meid uhkeh algâaalmugij kulttuuráárbán. Ovdâmerkkân Säämist pieggâvyeimilájádâsâi huksim uhked puásuituálu, mii jo táppáá enâmij väldimist, kuáivuttuvâin, vijđes vyevdičuoppâmijn já eres kištottellee eennâmkevttimhaamijn, mieldi luhâmáin mađhâšem. Ekomeerhah já kilelis mađhâšem sertifikaateh pyehtih čiehâđ sistees taid já eres epivuoigâlâšvuođâid. Siämmáá ääigi algâaalmugeh rähtih jieijâs eettisijd ravvuid já sertifikaatijd maađhâšmân ulmen vaiguttiđ toos eenâb. Maađhâšmist já algâaalmugijn pyehtih leđe luándu suoijâlmist meid ohtsiih hiäđuh. Arktâsâš mađhâšem ij miänástuu jis ij lah piirâs, mii vaja pyereest.

Mađhâšem ana kulttuuräärbi ävkkin maaŋgâi vuovijguin. Museoh, moh jieijâs miäruštâllâm mield vyerkkejeh, siäilutteh já oovdânpyehtih kulttuuräärbi, láá tobdosumosij mađhâšemčuosâttuvâi juávhust. Aalmuglii kulttuuräärbi lasseen toid lii nurrum ennuv algâaalmugij kulttuurärbi. Algâaalmugij kulttuuräärbi oomâstmist, haaldâšmist já oovdânpyehtimist lii savâstâllum maaŋgâi luuvij iivij ääigi sehe museomaailm siste já algâaalmugijguin. Tááláá ääigi algâaalmugij vuoigâdvuotâ jieijâs kulttuuráárbán lii tubdâstum ain vijđásubbooht. Taan čuávumuššân algâttum nurâlduvâi macâttemhaavah láá pieijâm joton vijđásub kulttuurärbikiedi dekolonisistemvátámušâid já -viggâmušâid, main tiiŋgâi macâttem toi päikkienâmân lii čujottâm pálgá vijđásub, siärváduvâst vyelgee kulttuuräärbi haaldun väldimân já uđđâsist miäruštâlmân algâaalmugij maailmij já vuolgâsoojij uáinust. Museo uđđâsist miäruštâllâm algâaalmug uáinust lii maailmvijđosâš almoon, mast museo tárguttâs tárkkojuvvoo uđđâsist. Muulsâiävtulij, siärváduv uáinu miäldásij vuovij ovdedem – dekolonisistem já algâaalmugmiäldásâžžân toohâm − lii uđđâ savâstâllâmfáddá meid mađhâšemsektorist mieldiluhâmáin mađhâšemtutkâmuš. Ulmen lii huksiđ vuoigâlub ohtsâškode, ekonomia já tiäđupyevtittemvuovijd. Algâaalmugmuseoi já mađhâšem koskâvuođah láá kuittâg tuáistáážân tutkum uccáá.

Symposium čuosâttâhhân láá mađhâšem, algâaalmugij kulttuuräärbi já čuávuvái fáádái kuáhtámsajeh:

• ovdâsvástádâslâšvuotâ, killeelvuotâ já vuoigâlâšvuotâ
• šoŋŋâdâhnubástus já luánduhiävu
• kulttuurlâš appropriaatio
• kolonialism, dekolonisistem já algâaalmugmiäldásâžžân toohâm
• eettisiih ravvuuh, sertifisistmeh
• algâaalmugmuseoh
• tááláš algâaalmugij kulttuurpyevtittem já kulttuurij iäláskittem
• sovâttâllâm
• algâaalmugsiärvusij uásálistem
• algâaalmugirâtteijeevuotâ já -finnodâhtooimâ ovdedem
• algâaalmugij ontologiah, epistemologiah já metodologiah

Akateemisiih tutkâmabstrakteh já siärvusprojektij abstrakteh

Mij movtijdittep totkeid, kiäh kuleh sehe totkeid, kiäh iä kuulâ algâaalmugáid, sehe oovdânpyehteid, kiäh ovdâsteh algâaalmugsiärvusáid, vuolgâttiđ abstraktijd. Akateemisijn totkein mii pivdep abstraktijd, moh láá enâmustáá 400 säännid kuheh (meddâl luhâmáin käldeid). Abstrakteh kalgeh vuáđuduđ čällee toohâm empiirlii tutkâmušân já kalgeh leđe eŋgâlâskielân.

Abstraktist kalga leđe:

• paječaalâ
• 3−5 čoovdâsääni
• uánihis čuákánkiäsu tuáváást, vuovvijn, puátusijn já juurdâpuátusijn
• čuákánkiäsuceelhâ pargo merhâšuumeest symposium teeman.

Algâaalmugsiärvusij oovdânpyehtimij abstrakteh kalgeh leđe eŋgâlâskielân já enâmustáá 500 säännid kuheh. Toh kalgeh anneeđ sistees siärvusproojeekt:

• paječalluu
• 3−5 čoovdâsääni
• uánihis čuákánkiäsu proojeekt tuáváást, siärvusist, mast proojeekt lii olášuttum, puátusijn já juurdâpuátusijn puátteevuođâ várás
• čuákánkiäsucelkkuu proojeekt merhâšuumeest symposium teeman.

Akateemisiih tutkâmabstraktijd já siärvusproojeektabstraktijd kalga vuolgâttiđ Microsoft Word -tiätuvuárkkán. Tain kalga leđe mainâšume tast, lii-uv koččâmuš akateemisii vâi siärvusabstraktist já čällei tievâsliih ohtâvuotâtiäđuh, meid sii:

• nommâ
• ohtâvuođah algâaalmugáid, jis tagareh láá
• ornijdume
• šleđgâpostâčujottâs.

Abstraktij vuolgâtteijei ovdâsvástádâssân lii, ete abstraktij rievtiskielâlâšvuotâ lii tärhistum. Ucemustáá ohtâ čällee kalga uásálistiđ symposiumin pääihi alne teikâ káidusin, vâi pááppár puáhtá tuhhiittuđ lopâlii ohjelmân.

Abstrakteh vuolgâttuvvojeh šleđgâpoostâ peht čujottâsân:

Symposium kielâ lii eŋgâlâskielâ.

Árvuštâllâmproosees

Puoh abstrakteh viärdásâšárvuštâllojeh. Árvuštâlleeh árvuštâleh abstraktijd já taheh avžuuttâsâid orniistâllâmtoimâkoodán valjiimij várás. Orniistâllâmtoimâkodde meerrid, ete tuhhiitteh-uv vâi hilgoh-uv ovtâskâs abstrakt vâi pivdeh-uv mutteđ tom. Orniistâllâmtoimâkode miärádâsah láá lopâliih.

Pyevtittâsah

Algâaalmugmađhâšem tutkâmsymposiumin tuhhiittum já tobbeen oovdânpuohtum akateemisij já siärvusproojeektabstraktij rähteevuoigâdvuođah pääcih rähteid. Konferens nettisiijđoin almostittoo abstraktkirje pdf-häämist ovdil symposium. Symposium maŋa akateemisijn čällein lii máhđulâšvuotâ almostittiđ jieijâs pááppár ollâtásásii aalmugijkoskâsii akateemisii loostâ spesiaalnumerist. Spesiaalnumerân vuolgâttum pápáreh joteh čoođâ loostâ normaal viärdásâšárvuštâllâmproosees ige orniistâllâmtoimâkodde tondiet pyevti leđe vises tast, ete toh almostittojeh.

Väljejum siärvusprojektáid adeluvvoo máhđulâšvuotâ almostittiđ čuákánkiäsu jieijâs projektist konferensraportist, mii almostittoo ávus nettialmostitmin TemaNord- almostittemrááiđust konferens maŋa. Almostittem pyevtit Kilelis algâaalmugmađhâšem Tave-enâmij arktâsijn kuávluin -proojeekt, mon ruttâd Tave-enâmij Ministerrääđi arktâsii oovtâstpargo ohjelm. Proojeekt tuárju konferens olášuttem.

Almottâttâm

Almottâttâm tábáhtuvá tääbbin. Sijjân, kiäh uásálisteh káidusin, ij lah almottâttâmmáksu. Sist, kiäh uásálisteh pääihi alne, piärroo almottâttâmmáksu, mii luávdá koskâpeivipurrâmuš já käähvi koloid. Pääihi alne uásálisteeh mäksih jiejah meid mätki- já ijâstâllâmkoloid. Almottâttâmsiijđost kávnojeh tiäđuh finnimnáál orroo ijâstâllâmmuulsâiävtuin.

Teháliih peivimereh

30.11.2024: Majemuš peivi vuolgâttiđ abstrakt
15.1.2025: Abstraktij čälleeh finnejeh tiäđu orniistâllâmtoimâkode miärádâsâin sii abstraktij háárán
31.1.2025: Majemuš peivi tuhhiittum abstraktij čälleid nonniđ, ete oovdânpuáhtá jieijâs pááppár symposiumist
20.5.2025: Abstraktij čälleeh oovdânpyehtih jieijâs pápárijd Algâaalmugmađhâšem tutkâmsymposiumist

Symposium ornim ruttâd Suomâ Máttááttâs- já kulttuurministeriö.

Tábáhtus uárnejuvvoo hybridin, uásálistiđ puáhtá sehe pääihi alne Anarist Säämi kulttuurkuávdáš Saijoosist já káidusin. Uásálistei enâmusmeeri pääihi alne Anarist lii 200. Puoh uásálisteeh, kyesih já sárnooh kalgeh almottâttâđ konferensân. Konferensist ij lah uásálistemmáksu, mutâ uárnejeijeeh noreh falâdemkoloid uásálistein (ohjelmân merkkejum kähvi já koskâpeivimáláseh). Faalâdmijd kalga mäksiđ muuneeld. Koskâpeivimäälis lii fáállun kuulmâ raavâdviäsust, Saijoosist, Siidast já Wilderness Juutuast. Almottâttâm nohá 5 vyesimáánu 2025. Almottât konferensân já eehidohjelmân kevttimáin taam almottâttâmluámáttuv. Luámáttâh lii eŋgâlâskielân. Jis tust láá vädisvuođah luámáttuv tevdimist, te vääldi ohtâvuođâ kongrespalvâlusân (), mast išedeh tuu suomâkielân.

Falâdemmáávsuh:

• Kähvi já koskâpeivimäälis Saijoosist: 26 €/peivi
• Kähvi já koskâpeivimäälis Siidast: 29 €/peivi
• Kähvi já koskâpeivimäälis Wilderness Juutua: 32 €/peivi
• Ehidâsmäälis majebaargâ 20.5.: 51 €
• Ehidâsmäälis koskoho 21.5.: 77 €
• Ehidâsmäälis tuorâstuv 22.5.: 51 €

Kirdemkieddisáátuh

Uárnejeijeeh láá tiilám priivaat sáátu konferens uásálisteid taid kirdemijd:

• Vu 19.5., kirdem Helsig – Avveel tme 21:45-23:15
• Ma 20.5., kirdem Helsig – Avveel tme 8:10-10:20
• Ma 20.5., kirdem Helsig – Avveel tme 20:15-21:45
• Vá 23.5., kirdem Avveel – Helsig tme 22:00-23:30

Hadde 20 €/sunde, almottât sáátun almottâttâmluámáttuvváin.

Máávsuh

Uásálistemmáávsu áárvulaseviäru lii 0 %. Valjii jieijâd máksuvyevi almottâttâmluámáttuvâst –
muulsâiävtuh láá

• Nettipaŋkkimáksu (Paytrail)
• MobilePay (Paytrail)
• Luáttukorttâ (Visa/MasterCard/Visa Electron/American Express – Paytrail)
• Rekigistem

Jis tun valjiih rekigistemmuulsâiävtu, te tun koolgah almottiđ luámáttuvváin ääšimiäldásii saajeest sierâ rekigistemčujottâs. Puoh rekigáid lasettuvvoo rekigistemlase 10 €.

Tuoivuu juávkkurekigist puáhtá vuolgâttiđ šleđgâpostáin kongrespalvâlusân () – almoot viestâst rekigistemčujottâs, máhđulijd čujostiäđuid já rekigistemnáál ulmui noomaid.

Maasâdkeessimiävtuh

Maasâdkeessim kalga toohâđ šleđgâpostáin kongrespalvâlusân (). Ehidâsmäälismáávsuh macâttuvvojeh, jis maasâdkeessim tahhoo 14.4.2025 räi, já koskâpeivimäälis- já kähvimáávsuh, jis maasâdkeessim tahhoo 5.5.2025 räi. Tai peivimeerij maŋa máávsuh iä macâttuu. Puoh macâttum máávsuin tuálloo kieđâvuššâmmáksu 20 €. Uásálistem sirdem nube ulmui lii nuuvtá.

World Indigenous Tourism Alliance, Sämitigge já Laapi ollâopâttâh uárnejeh aalmugijkoskâsii algâaalmugmađhâšemkonferens Anarist vyesimáánust 2025.

Konferens válduteeman lii eettisávt kilelis algâaalmugmađhâšem. Konferens vuáju eromâšávt maađhâšmân, mii tábáhtuvá Euroop arktâsijn kuávluin.

Konferens uárnejuvvoo Suomâ Máttááttâs- já kulttuurministeriö mieđettem eromâštorjuin.

Haahâ naanood kilelis algâaalmugmađhâšem ovdedem Tave-enâmij arktâsijn kuávluin viärmádâttâm já oovtâstpargo vievâst, moid uásálisteh algâaalmugmađhâšemirâtteijeeh Ruánááenâmist, Taažâst, Ruotâst, Suomâst já eres staatâin sehe Sämitigeh, ollâopâttuvah, mađhâšem čuosâttâhornijdumeh sehe World Indigenous Tourism Alliance. Haavâ tooimah tábáhtuveh Euroop algâaalmugmađhâšemkonferens EITC 2025 ooleest Anarist vyesimáánust 2025.

Haavâ ulmen lii nanodiđ kilelis algâaalmugmađhâšem ovdedem Tave-enâmij arktâsijn kuávluin:

• aalgâtmáin já naanoodmáin oovtâstpargoost miätá arktâsii kuávlu tábáhtuvvee tiäđu oovtâst pyevtittem já kiärgusvuođâi ovdedem
• tuárjumáin páihálijd mađhâšem čuosâttâhornijduumijd já irâttâsâid toi strategisijn uulmijn kilelij finnodâhtoimâčuávdusij háárán

Haavâ ruttâd Tave-enâmij Ministerrääđi arktâsii oovtâstpargo ohjelm.

Hahâkyeimih