Puásui (poro)

Puásui (Rangifer tarandus tarandus) lii pelilojes sorvâellee, mii nálášuvá tuodârkoddeest. Puásui já ton suhâlâš, meccikodde (Rangifer tarandus fennicus), spiekâsteh eres sorvâellein tast, ete sehe niŋálâs- já orespoccust láá čuárvih. Poccui nomâttâsah mulsâšuveh toi ivne, ave, suhâpele já maaŋgâi eres aašij mield. Niŋálâspuásui kočoduvvoo áldun já orespuásui sarvesin. Sarves kooččât čoorvijd roohâm maŋa čohčuv. Späiliheh já eergih ađai käldejum poccuuh maŋeláá ko sarvah já áálduh kočâtteh čoorvijd kyeddim maŋa ađai sämmilij päikkikuávlust vyesi-kesimáánust. Puásui lii vuáhádum eromâš pyereest arktâsáid tiilijd. Poccuuh láá priivaat omâdâh. Veikkâ sämmilij päikkikuávlust poccuuh kuátuh rijjâ, te poccuin lii ain omâsteijee. Omâstemvuotâ merkkejuvvoo poccuu piälján merháin ađai vittáin. Eresnáál ko Taažâst já Ruotâst, puásuituálu iäláttâssân ij Suomâst kulluu tuš sämmiláid. Suomâst puásuituálulaahâ kiäldá poccui paldattâllâm. Eromâšávt kiđđâtälvi já kiđđâ láá kriittâlâš äigi puásuituálu háárán, ko áálduh láá kyeddeeh.

Keejâ meid

kuáttumráávhu, sijdâráávhu, puásuituálu, poromies, poroisäntä, poronomistaja