Vásttolašvuohta
Vásttolaš ja ehtalaččat suvdilis mátkeealáhus gudnejahttá ja atná árvvus sámekultuvrra vuođđomihtilmasvuođaid, ovddida sámiid ja sámiid ruovttuguovllu buresveadjima ja dahká vejolažžan sámekultuvrra seailuma ja ovdáneami.
Sámemátkeealáhusas vásttolašvuohta lea konkrehtalaš vástu dan sámeservošii, masa mátkeealáhusa váikkuhusat čuhcet dahje sáhttet čuohcat. Sámemátkeealáhusa čiehkageađgin lea sámekultuvrra buvttan hábmema ja ovdanbuktima vuođđuduvvan nana oktavuhtii ja vástui dan áššáigullevaš sámeservoša ja daid sámesogaid, siiddaid dahje boazosiiddaid ektui, maid kultuvra, árbevirolaččat ásahan guovllut dahje návddašanguovllut mátkeealáhusbuktagis geavahuvvojit dahje ovdanbuktojit. Vásttolaš, buresveadji ja eallinfámolaš mátkeealáhus gáibida iežas vuođđun buresveadji ja eallinfámolaš kultuvrra ja kulturduovdaga.
Dán oktavuođas vásttolašvuohta oaivvilda diđolaš ja ehtalaččat suvdilis mátkeealáhusdoaimma, mas figgojit dahkat suvdilis ja vuoiggalaš čovdosat, váldit vuhtii daguid ja mearrádusaid váikkuhusaid olbmuide, birrasii ja servodahkii ja maid guoddit vásttu čuovvumušain. Fitnodagaide dat mearkkaša fuolaheami báikkálašservošis, birrasis, bargiin, čanusjoavkkuin ja ehtalaččat suvdilis fitnodatdoaimmas. Ovttaskas olbmuide dat lea iešráđálaš vásttu iežas daguid váikkuhusain earáide ja birrasii. Vásttolašvuohta lea maiddái positiivvalaš váikkuhusaid nannen.
Vásttolaš sámemátkeealáhus lea mátkeealáhus, man sámesearvvuš lea dohkkehan ja dat vuođđuduvvá dan mearrádusváldái. Dat gudnejahttá sámekultuvrra ja -árbbi, doarju servoša buresveadjima ja dorvvasta luonddu máŋggahámatvuođa.
Vásttolašvuohta dán oktavuođas oaivvilda:
- kultuvrralaš suvdilvuođa:
mátkeealáhus ii oaččo botnjat boasttuláganin sámekultuvrra dahje -dieđu, muhto dat galgá vuođđuduvvat gv. kultuvrra hálddašeaddjiid iežas jitnii ja dihtui; sámekultuvrra vásttolaš mátkeealáhuslaš ávkkástallan ja gávppálažžan dahkan gullá sámiid kulturiešráđđemii.
- sosiálalaš suvdilvuohta:
mátkeealáhus lea hálddašuvvon ja dat doarju ee. báikkálašservoša buresveadjima ja oassálastinmáŧolašvuođa ja maid nanne nuoraid vejolašvuođaid joatkit árbevirolaš ealáhusaid.
- ekologalaš suvdilvuohta:
doaibma plánejuvvo nu, ahte dat ii hedjonahte omd. guohtunguovlluid, čázádagaid ja ekosystemaid suvdilvuođa ja guoddinnávcca,
- ekonomalaš suvdilvuohta:
mátkeealáhusa ávkkit mannet báikkálašservošii, ovdamearkan bargovejolašvuođaid bokte ja go lagasborramuš háhkkojuvvo báikkálaš doibmiin, guđet doibmet vásttolaččat ja ehtalaččat suvdilit.
Vásttolašvuohta lea olles sámemátkeealáhusa sertifikáhta oppalaš prinsihppa.
Geahča maiddái
sámemátkeealáhusa etihkalaš rávvagat, eamiálbmotturisma, árktalaš biras, govven, kulturdorvvolašvuohta, ruoktoráffi, ealli kulturduovdda, etihkalaš suvdilvuohta, vásttolaš sámi turisma, eakti dieđu juohkin, árbevirolaš ealáhusat, ruovttudárbu, searvvuš, servoša miehtan, sosiálalaš doaibmalohpi, kultuvrralaš doaibmalohpi, sámekultuvra, vuhtiiváldin, heterogenalašvuohta, boazu, bohccuid balddáhallan, luovosbeatnagat, guođohanráffi, eaktivuohta, kultuvrralaš identitehtasuoládeapmi, kultuvrralaš oamasteapmi, hutkojuvvon árbevierut, luoikkahuvvon árbevierut, stereotypiija, primitiivvalažžan botnjan, eksotiseren, zotifikašuvdna, objeaktan dahkan, rekvisihtta
Liŋka sámemátkeealáhusa ehtalaš rávvagiidda Vásttolaš ja etihkalaččat suvdilis sámi turismmaealáhusa doaibmanprinsihpat
Liŋka vásttolaš mátkkálačča galledeaddjiid rávvagiidda: Sámemátkeealáhusa dieđut ja dáiddut – vásttolaš mátkeealáhus sámiid ruovttuguovllus
Liŋka ehtalaš suvdilvuođa animašuvdnii: Oppalaš suvdilvuohta
