Ealli kulturduovdda (elävä kulttuurimaisema)

Ealli kulturduovdda lea báiki, mas eallit árgga ja ávvudeami. Dát guoská erenomážit eamiálbmogiid, geaidda luondu ja kultuvra gullet earutkeahttá oktii. Ealli kulturduovdagiin ja dan buot ássiiguin galgá meannudit, nu ahte gudnejahttá ja vuhtiiváldá sin, iige guođe luottaid. Vásttolaš turista máhttá váldit nuppi olbmo saji ja meannuda nu go sávašii ahte su iežas ruovttus ja dan lagašbirrasis galledeaddjit galggaše meannudit. Sápmelaččaid ruovttuguovllus galledettiin lea álo muhtun olbmo ruovttus, juogo njuolga ovdašiljus dahje ”viessoduogážis”. Vuoikko luonddus ii álo leat mearkkat oidnosis das, ahte doppe livččii muhtun fitnan, sápmelaččaid ruovttuguovllus buot báikkit lea sápmelaččaide mearkkašahttit, sápmelaš namma ja muhtun jagiáigái gullevaš kultuvrii čadnojuvvon geavahus. Turisttaid ”meahcceguovlu” lea báikkálaš sámeálbmoga ruoktu ja máŋggaide maiddái birgenlági ja iešráđálaš dállodoalu gáldu earágo turismma bokte.

Geahča maid

áidalas meahcci, árgabiras, kunnioitus, vuhtiiváldin, vierailija, ruoktoráffi, guođohanráffi, johkagádderáffi, govven, some, bohccuid balddáhallan, beatnagiid doallan gitta, láhkaásaheapmi, vásttolaš sámi turisma, dološ vieruiduvvanriekti, sápmelašvuhtii vuođđuduvvi turisma