Kultuvrrain barganráffi
Kultuvrrain barganráffi lea olmmošvuoigatvuođaide gullevaš prinsihppa, mii deattuha vehádagaid ja eamiálbmogiid vuoigatvuođa iežaset kultuvrii. Dat oaivvilda servoša vuoigatvuođa bajásdoallat, ovddidit ja sirdit ovddos guvlui iežaset kultuvrra, árbevirolaš ealáhusaid ja daidda gullevaš dieđuid almmá olggobealat hehttehusaid, deattu dahje uhki ja oažžut olggobealat doaimma heivehuvvot nu, ahte ii dat dorvvohuhte kultuvrrain bargama.
Dán oktavuođas kultuvrrain barganráffi oaivvilda, ahte mátkeealáhusdoaibma dahje mátkkálaččat eai sáhte eastit, hehttet dahje botnjat boasttuláganin sámiid árbevirolaš ealáhusaiguin bargama, servoša iežaset dáhpáhusaid dahje gulahallama vieruid. Doaibma galgá leat heivehuvvon oktii sámeservoša áigeplánaiguin, báikkiiguin ja árvvuiguin. Kultuvrrain barganráffi gokčá sihke ávnnaslaš ja ávnnahis kulturárbbi, dego giela, dáidaga, musihka, duodjedáidduid, árbevirolaš dieđu (ärbivuáválâš tiätu, äʹrbbvuõđlaž teâtt, perinteinen tieto), árbevirolaš ealáhusaid ja maid eará árbevieruid.
Kultuvrrain barganráfi guovddáš olit leat:
- Vuoigatvuohta bajásdoallat ja ovddidit iežas kultuvrra:
Servošis lea friijavuohta ollašuhttit ja ovddidit iežas vieruid, árbevieruid ja ealáhusaid almmá olggobealat ráddjema haga.
- Suodji heađušteapmái ja vuortnoheapmái:
Kultuvrrain bargamii ii oaččo seahkánit, dan ii oaččo eastit dahje botnjat boasttuláganin olggobealde – eai eiseválddit, fitnodagat eaige eará doaibmit.
- Gokčá ávnnaslaš ja ávnnahis kulturárbbi:
Suodji vuollái gullet earret eará giella, dáidda, musihkka, duodjedáiddut, ávvudeamit, rituálat, árbevirolaš diehtu, árbevirolaš ealáhusat ja eará árbevierut.
- Heiveheapmi oktii eará doaimmaiguin:
Go servoša guovllus bargat eará doaimmain, dego mátkeealáhusain, dat galgá gudnejahttit ja vuhtiiváldit guovllu áigeplánaid, árvvuid ja vieruid.
Geavadaga ovdamearkkat kultuvrrain barganráfi rihkkumis mátkeealáhusas:
- Boazodoallu:
ealu čađa čuoigan ja dan biđgen dahje dakkár bivdobeatnagiid geavaheapmi, mat eai leat skuvlejuvvon leat beroškeahttá bohccuin, sáhttá hehttet bohccuid buresveadjima ja johtima ja dorvvohuhttit boazodoalu.
- Meahccebivdu ja guollebivdu:
meahccebivdu dahje guollebivdu badjel iežas dárbbu, dahje dallego guovllu olbmot guđđet ovdamearkan bivddekeahttá rievssahiid unnánaš náliid dihte, sáhttá heajudit fuođđonáliid bistevašvuođa ja eastit árbevirolaš bivdovugiid, dego gárdebivddu, seailuma ja oahpaheami.
- Servoša dáhpáhusat:
hávdejasaid govven dahje mánáid govven sámegávttit badjelis almmá vánhemiid lobi haga loavkida servoša ja ovttaskas olbmuid priváhtavuođa ja iešráđálaš kultuvrrain bargama.
- Árbevirolaš dieđu sirdin:
govven, mii hehtte bigálusaid, jiednás láhtten dahje lobihis oassálastin sáhttet váttásmahttit bargama ja botket dilálašvuođa, mas árbevirolaš diehtu sirdojuvvo nuoraid buolvvaide.
Kultuvrrain barganráfi dorjot maiddái álbmotlaš ja riikkaidgaskasaš njuolggadusat, dego Suoma vuođđoláhka, ovttaveardásašvuođaláhka ja riikkaidgaskasaš soahpamušat eamiálbmogiid vuoigatvuođain.
Geahča maiddái
sámemátkeealáhusa etihkalaš rávvagat, eamiálbmotturisma, árktalaš biras, govven, kulturdorvvolašvuohta, ruoktoráffi, ealli kulturduovdda, etihkalaš suvdilvuohta, vásttolaš sámi turisma, eakti dieđu juohkin, árbevirolaš ealáhusat, ruovttudárbu, sosiálalaš doaibmalohpi, sámekultuvra, vuhtiiváldin, heterogenalašvuohta, boazu, bigálus, bohccuid balddáhallan, luovosbeatnagat, guođohanráffi, johkagádderáffi, eaktivuohta, kultuvrralaš identitehtasuoládeapmi, kultuvrralaš oamasteapmi, hutkojuvvon árbevierut, luoikkahuvvon árbevierut, stereotypiija, primitiivvalažžan botnjan, eksotiseren, zotifikašuvdna, objeaktan dahkan, rekvisihtta
Liŋka sámemátkeealáhusa ehtalaš rávvagiidda Vásttolaš ja etihkalaččat suvdilis sámi turismmaealáhusa doaibmanprinsihpat
