Skip to main content

Kollimkilleelvuotâ

Sämmilij päikkikuávlust kollimkilleelvuotâ uáivild mađhâšemtooimâ já kuállejeijeemeerij mittom já haldâšem tienuuvt, ete siärváduv aassâmráávhu, ášástâllâmráávhu, virkosmittemráávhu já pyereestvaijeem siäiluh. Ton vievâst puáhtá visásmittiđ, ete mađhâšem ij nuáđáš liijkás ennuv páihálijd palvâlusâid, eellimpirrâs, kulttuurärbičuosâttuvâid tâi ärbivuáválijd iäláttâsâid, já ete páihálâšsiärváduv argâpeivi já astoäigi pyehtih jotkuđ hemâdâsâittáá.

Keevâtliih ovdâmeerhah kollimkilleelvuođâ olášutmist:

  • mađhâšeijee peessâm tiätu kuávloid (om. pygályssajeh, pase sajeh, siärváduv tilálâšvuođah) puáhtá raijiđ siärváduv ráávhu já kulttuuräärbi turvim tiet,
  • palvâlusâi kapasiteet vuávájuvvoo tienuuvt, ete mađhâšeijei meeri ij eesti páihálij peessâm tiervâsvuođâhuolâttâsân, kavppijd tâi eres vuáđupalvâlussáid,
  • luándučuosâttuvâin pyehtih raijiđ jotteem tâi stivriđ jotteemeerijd, vâi kuáttumkuávlui, muorjim- já kuálástemsoojij sehe háváduvvee ekosysteemij killeelvuotâ já kyeddimnahcâ siäiluh.

Kollimkilleelvuotâ lii Laapi ollâopâttuv MAMOMI-haavâst (Kestävän matkailun monitieteiset mittarit kulttuuriympäristöissä (Kilelis mađhâšem maaŋgâtieđâliih mittáreh kulttuurpirrâsijn)) ovdedum tuávádâh, moin uáivilduvvoo kulttuurpirrâsijn tábáhtuvvee mađhâšem killeelvuotâ eromâšávt saje uáinust. Kollimkilleelvuotâ uáivild mätkičuosâttuv (ml. páihálâšaalmug) naavcâ killáđ já hiettâđ maađhâšmist tienuuvt, ete ton kulttuur-, luándu- já siärvádâháárvuh siäiluh já nanosmuveh ovdâsvástádâslii já meritiätulii ovdedem peht. Kollimkilleelvuotâ ij uáivild mađhâšem tievâslii raijim, peic ton mittom tienuuvt, ete čuosâttâh já ton ässeeh killájeh já hietih maađhâšmist.

Ko tutkâmušâst kollimkilleelvuotâ lii juohhum kuulmâ vyelijuávkun: aassâmráávhun, ášástâllâmráávhun já virkosmittemráávhun. Aassâmráávhu rikkom tâi hemâdem uáivild páihálâšaalmug argâpeeivi hemâdem, mon toovât mađhâšemtoimâ (om. päikkiráávhu rikkom, mii lohtâs liijkás uccáá uápistmân tâi ránjái/aassâmtáálu oornighemâdâsah, moh lohtâseh viärdádâsijâstâlmân, tego Airbnb). Ášástâllâmráávhun kulá ei. tot, ete páihálij palvâlusah ij pokkâšuu, hävdijáid uásálistem tâi párnái máhđulâšvuotâ jotteeđ škovlâmääđhi nuuvt, ete ij taarbâš poollâđ, ete kiinii váldá kuuvijd sehe meid iäláttâsráávhu já päikkitárburáávhu. Virkosmittemráávhun kulá páihálâšaalmug máhđulâšvuotâ viettiđ astoääigi aldakuávlu luándu- já kulttuurčuosâttuvâin hemâdâsâittáá já stuorrâ mađhâšeijeemerijttáá (om. aldatulâstâllâmkuávluin).

Kollimkilleelvuođâ kuávdášliih prinsiipeh:

  • kuulmâuulâtlâš killeelvuotâ: kulttuurlâš, ekologâlâš já sosioekonomâlâš olleemvuotâ váldojeh täsipiälásávt vuotân.
  • saajeest vyelgim: čuosâttuv jieijâs áárvuh, kyeddimnahcâ já háváduvveevuotâ láá vuolgâsajeh, saje ij lah tuš mađhâšem aareen.
  • meritiätulâšvuotâ: ovdedem tuárju čuosâttuv eellimvyeimi já áárvuid meid puáttee suhâpuolváid.
  • áárvust anneem já uásálistem: váldojeh vuotân sehe páihálij já kuállejeijei táárbuh já vuáttámušah.
  • mittáreh já čuávvum: kiävttojeh pargoniävuh (om. kulmâhâšmittedemmalli) vaikuttâsâi čuávumân já haaldâšmân.
  • ovdâsvástádâslâš ovdedem: kalga velttiđ uánihis hiäđu adeleijee stuárrum, kilelis finnodâhtoimâ já páihálâšsiärváduvah tuárjojeh.