Vaikuttâskuávlu

Vaikuttâskuávlu uáivild eennâmtieđâlii tâi toimâlii kuávlu, moos tiätu toimâ, miärádâs, haahâ tâi almoon uulât já moos tast láá njuolgâ tâi epinjuolgâ vaikuttâsah. Tot puáhtá anneeđ sistees sehe aldakuávlu, mast vaikuttâsah uáinojeh vuáimálumosávt, já vijđásub kuávlu, moos čyeccih ovdâmerkkân laarmâ, jotoluv, enâdâhvaikuttâsâi, čácádâhnubástusâi tâi sosiaallij já kulttuurlij vaikuttâsâi čuávumušah.

Sämikulttuur já -mađhâšem ooleest vaikuttâskuávlu miäruštâlmist kalga väldiđ huámmášumán ärbivuáválijd eennâmkevttimkuávluid, tego puásuituálukuávluid, kuálástem- já miäcástemenâmijd, nuurrâmkuávluid, pase soojijd já eres kulttuurärbičuásáttuvâid. Vaikuttâsâi árvuštâlmist kalga väldiđ huámmášumán meid kumulatiivlijd vaikuttâsâid, main uáivilduvvojeh maaŋgâi siämmáá-áigásij haavâi já tooimâi ohtsâšvaikuttâsâid kuhes áigáduvâst sehe sierâ sektorij (om. eres mađhâšemtoimâ (ml. jiešráđáliih mađhâšeijeeh), kolletoidem, jotolâh) koskâsijd čonnâsmijd. Vaikuttâsah pyehtih leđe vijđáseh, jis ovdâmerkkân poccui kuáttumjuurrâm, kuolij jotteemkiäinuh tâi mađhâšem tovâttem hemâdâsah levâneh.

Vaikuttâskuávlu tubdâstem lii tehálâš sämimaađhâšmist, vâi puáhtá visásmittiđ, ete mađhâšemtoimâ ij hiäjusmit ärbivuáválijd iäláttâsâid, luándu maaŋgâhámásâšvuođâ tâi kulttuuräärbi já ete toimâ olášuvá ovdâsvástádâslii já eettisávt kilelis sämimađhâšem prinsiipij mield. Ovdâmerkkân jis mađhâšemirâttâs vuáváá uđđâ moottorkiälkkákiäinu, lii pyeri tiäđuštiđ já väldiđ huámmášumán, ete vaikuttâskuávlu ij rájášuu tuš kiäinu fyysisii sajadâhân. Tot puáhtá luávdiđ poccui tälvikuáttumkuávluid maaŋgâi kilomeetterij keččin, jis larmâ já jotolâh hettejeh kuáttum tâi poccuuh sirdâšuveh meddâl táválijn jotteemkiäinuin. Vaikuttâskuávlun sättih kulluđ meid juuvah já jäävrih, jis kiäinu huksim tâi kevttim vaaikut čácáduvváid já kyelinaalijd, maid páiháliih ulmuuh kevttih päikkitárbu- já iäláttâskuáláástmist.