Friija guođohanvuoigatvuohta
Sámiid ruovttuguovllus friija guođohanvuoigatvuohta lea guovddážis árbevirolaš boazodoalus. Dat vuođđuduvvá luondduguohtumiid birrajagáš atnui ja jagiáiggiid mielde molsašuddi guođohangirdui, mii čuovvu bohccuid lunddolaš láhttema. Vuoigatvuohta lea sihke vuoigatvuođalaš ja kultuvrralaš vuođđovuoigatvuohta, mii dorvvasta sámiid vejolašvuođa bargat boazodoaluin iežaset vugiid ja árbevirolaš dieđu vuođul.
Bohccot leat priváhtaopmodat. Vaikke sámiid ruovttuguovllus bohccot guhtot friija, bohccos lea álot eaiggát. Boazooamastus merkejuvvo bohcco bealljái bealljemearkkain. Eará láhkai go Norggas ja Ruoŧas, Suomas boazodoallu ealáhussan ii gula dušše sámiide. Suomas boazodoalloláhka gieldá bohccuid gavdnjema. Eandaliige giđđadálvi ja giđđa leat rašes áiggit boazodoalu dáfus daningo álddut leat čoavjjehat.
Mátkeealáhusdoaimmas friija guođohanvuoigatvuođa gudnejahttin oaivvilda dan, ahte guohtunguovlluid geavahussii ja bohccuid johtimii ii giige seahkan, iige mátkeealáhus oaččo eastit bohccuid lunddolaš guođohangierddu dahje dagahit hehttehusa boazodollui. Dát eaktuda mátkeealáhusdoibmiin ja galledeaddjiin diđolašvuođa ja vásttolaš doaimma.
Friija guođohanvuoigatvuohta oaivvilda boazodolliid lágain dorvvastuvvon vuoigatvuođa guođohit bohccuid friija boazodoalloguovllus eanaeaiggádangaskavuođain fuolatkeahttá. Vuoigatvuohta lea boazodoallolága (848/1990, ee. 2 § ja 3 §) mielde dološáigásaš vuoigatvuohta ja boazodoalu ja gánnáhahttivuođa eaktu. Dat mearkkaša, ahte bohccot sáhttet váldit daid borramuša luonddus áiddiid haga.
Vuoigatvuhtii gullet goittotge geatnegasvuođat: bohccuid galgá dikšut dan láhkai, ahte dat eai beasa gilvimiidda, vesáeatnamiidda, šiljuide dahje eará erenomášgeavahussii oaivvilduvvon guovlluide lobi haga, eaige dagat dárbbašmeahttun vahágiid eana- ja vuovdedollui dahje ássamii. Dárbbu mielde bálggus lea geatnegas viežžat eret hehttehusa dagaheaddji bohccuid guovllus ja hukset áiddiid vahágiid eastima dihte, jos dasa lea dárbu ja dat lea goluid dáfus govttolaš.
Láhkaásahanvuođđu:
- Boazodoalloláhka (848/1990)
- 3 § dorvvasta friija guođohanvuoigatvuođa ja ásaha dan sisdoalus ja ráddjehusain.
- 42 § gieldá bohccuid gavdnjema ja geatnegahttá buhtadit boazoeaiggádii ja bálgosii boahtán goluid ja hehttehusaid.
Geahča maiddái
sámemátkeealáhusa etihkalaš rávvagat, eamiálbmotturisma, árktalaš biras, govven, kulturdorvvolašvuohta, ruoktoráffi, ealli kulturduovdda, etihkalaš suvdilvuohta, vásttolaš sámi turisma, eakti dieđu juohkin, árbevirolaš ealáhusat, ruovttudárbu, searvvuš, servoša miehtan, sosiálalaš doaibmalohpi, sámekultuvra, vuhtiiváldin, heterogenalašvuohta, boazu, bohccuid balddáhallan, luovosbeatnagat, guođohanráffi, johkagádderáffi
Liŋka sámemátkeealáhusa ehtalaš rávvagiidda Vásttolaš ja etihkalaččat suvdilis sámi turismmaealáhusa doaibmanprinsihpat
Liŋka vásttolaš mátkkálačča galledeaddjiid rávvagiidda: Sámemátkeealáhusa dieđut ja dáiddut – vásttolaš mátkeealáhus sámiid ruovttuguovllus
Liŋka ehtalaš suvdilvuođa animašuvdnii: Oppalaš suvdilvuohta
