Šiõǥǥ vueʹjj
Šiõǥǥ vueʹjj lie toiʹmmjemnääʹl da -maall, mõõntõõllmõõžž da čouddmõõžž, kookk lie čuäʹjtum, što toiʹmmje viõkkšânji da snäätnainalla di tueʹrjjee ǩeâllʼjeei õuddnummuž vuâđđjurddjid. Tõk vuâđđâʹvve mõõntõõllâm tääʹzz aiccmõʹšše, tuʹtǩǩeemčuäjtõʹsse da/leʹbe puk veezz primmum tiõttu. Šiõǥǥ vuõʹjji âânnmõš kaiʹbbai vueʹǩǩsõs, vaʹstteemvuõđlaž da täävtõõzzi meâldlaž toiʹmmjummuž.
Tän õhttvuõđâst šiõǥǥ vueʹjj lie toiʹmmjemnääʹl, kookk vuâđđâʹvve säʹmmlai alggmeervuõiggâdvuõđi da pääiklažõõutstõõzz ciʹsttjummša da lokku väʹlddma, jieʹlli kulttuur da jieʹlli kulttuurkueʹsteeʹlm vaalšummša da vaʹstteemvuõđlaž da eettlânji ǩeâllʼjeei turiism õõudummša. Tõk vuäiʹtte kuõskkâd õuddmiârkkân luâđast liikkummuž, äʹššneǩ-kääzzkõõzz, saaǥǥtõõzz, pirrõsvaʹstteemvuõđ, õhttsažtuâj sääʹmõõutstõõzzin di naaʹlid čuäʹjted da tuʹlǩǩeed sääʹmkulttuur.
Šiõǥǥ vuõʹjji jiiʹjjesnallšemvuõđ lie jeeʹrab mieʹldd:
- kuâstlvõsvuõtt da veârnaivuõtt toiʹmmjummšest
- kulttuursaž da ǩiõlʼlaž sensitiivlažvuõtt
- pääiklažõõutstõõzz kulttuurstaanvuõđ täʹǩǩummuš
- sääʹmõutstõõzz vuässâttmõš
- pirrõsciistvuõtt da luâttväärai vaʹstteemvuõđlaž da eettlânji ǩeâllʼjeei âânnmõš
- toimmjummuž ǩeeʹjjteʹmes ärvvtõõllmõš da õõudâsviikkmõš.
Õuddmiârk šiõǥǥ vuõʹjjin sääʹmturiismâst lie:
- turisttouddsi čuäʹjtõõllmõš di priimtâttmõš sääʹmõõutstõõzzin
- äʹrbbvuõđlaž teâđ (árbevirolaš diehtu, ärbivuáválâš tiätu,perinteinen tieto) âânnmõš tuõtt konteeʹkstest, tuʹmmjeeʹl da sääʹmõutstõõzz looʹvin da siʹjjid ciʹsttjeeʹl
- čiõlǥâs da kueʹstteš teâđtummuš turismmouddaz siiskõõzzâst da kulttuursaž tuâkksest
- pirrõsvaaiktõõzzi minimâsttmõš õuddmiârkkân maatkčem, instem da poorrâm jäʹrjstõõllmõõžžin.
Šiõǥǥ vuõʹjji välddmõš da suåvldummuš jiiʹjjes toiʹmmjummša pueʹrad tåimmsueʹrj tääʹzz da snäätnasvuõđ, raavad õhttsažtuâjjkõskkvuõđid di câgg ǩiõldlaž vaaiktõõzzid kulttuuʹre di pirrõʹsse.
Vueʹlnn åårrai sääʹnnliiŋki vueʹlnn käunnai listt sääʹm- da alggmeerturiʹsmme di säʹmmlai dommvoudda kuulli šiõǥǥ vuõʹjjin Lääʹddjânnmest di maaiʹlmest. Täin dokumeeʹntin säʹtte käunnʼjed õuddm. õhttâmpääiʹǩ leʹbe inspiraatio jiiʹjjes põrggâz toiʹmmjummša. Vuõigg liiŋk käunnʼje õuddmiârkkân Sääʹmteeʹǧǧ sääʹmturiism eettlaž vuäppõʹsse da jooʹttivuäppõʹsse, Meäʹcchalltõõzz Säʹmmlai dommvuuʹd luâđast liikkeei etiketta, Reissetiketta, Šiiletiketta da juõʹǩǩkavuõiggâdvuõđid di UNWTO (UN World Tourism Organisation), WINTA (World Indigenous Tourism Alliance) da ITAC alggmeerturiism kuõskki dokumeeʹntid (mââimõõzz eŋgglõsǩiõʹlle).
Ǩiõčč še
sámeturismma etihkalaš rávvagat, alggmeerturismm, aarktlaž pirrõs, sniimmʼmõš, kulttuurstaanvuõtt, põrtträäuh, jieʹlli kulttuurkueʹstelm, dommtarbb, porrmõš-staan, eettlaž ǩeâllʼjemvuõđ, vaʹstteemvuõđlaž sääʹmturismm, vuõigg teâđ juâkkmõš, äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjj, sosiaalʼlaž tåimmlååʹpp, sääʹmkulttuur, lokku välddmõš, heterogeenlažvuõtt, puäʒʒ, puõccui põõltõõllmõš, luõvâs pieʹnne, palggâmrääuh, tuõđlažvuõtt, kulttuurlaž identiteʹttsuâlõs, kulttuurlaž vuämstõõllmõš, hoʹhssjum äʹrbbvuõđ, laiʹnnʼjum äʹrbbvuõđ, stereotypia, primitivisâʹsttem, eksotisâʹsttem, zooifikaatio, käuʹnnen âânnmõš, rekvisitt
Liŋkk sääʹmturiism eettlaž vuäppõʹsse Vasttõõzzlaž da eettlânji ǩeâllʼjeei sääʹm-maatkčummuž toiʹmmjemvuâđđjurddi
Liŋkk vaʹstteemvuõđlaž turiist jooʹttivuäppõʹsse: Sääʹmturiism teâđ da tääid – vaʹstteemvuõđlaž turismm säʹmmlai dommvuuʹdest
Liŋkk eettlaž ǩeâllʼjemvuõđ animaatiooʹje: Obbväʹlddsaž ǩeâllʼjemvuõtt
Liŋkk Meäʹcchalltõõzz, Sääʹmteeʹǧǧ da Saaʹmi siidsåbbar Säʹmmlai dommvuuʹd luâđast liikkeei etiketta
Liŋkk Meäʹcchalltõõzz da pirrõsministeria Retkietiketti
Liŋkk Meäʹcchalltõõzz Eräetiketti (âânn seʹst šiiletikeeʹtt kueʹlsteeʹjid di mieʹccsteeʹjid)
Liŋkk Meäʹcchalltõõzz seeidaid Juõʹǩǩkavuõiggâdvuõđid
Čiŋŋlab teâtt juõʹǩǩka vuõiggâdvuõđin käunnai pirrõsministeria õlmstâttmõõžžâst (2012) Jokamiehenoikeudet ja toimiminen toisen alueella – Lainsäädäntöä ja hyviä käytäntöjä
Birdlife seeidain käunnai vuäppõs jm. looʹddi seuʹrrjummšest
Eŋgglõsǩiõllsaž liiŋk
Alggmeerturiʹsmme kuulli šiõǥǥ vueʹjj:
WINTA (World Indigenous Tourism Alliance, 2012) Larrakia Declaration on the Development of Indigenous Tourism
UNWTO ja WINTA (2025) Compendium of Good Practices in Indigenous Tourism – Regional Focus on Asia and the Pacific
UNWTO ja WINTA (2023) Compendium of Good Practices in Indigenous Tourism – Regional Focus on the Americas
UNWTO (2019) Recommendations on Sustainable Development of Indigenous Tourism
George Washington University International Institute of Tourism Studies, G Adventures ja Planeterra Foundation (2017) Indigenous People and the Travel Industry: Global Good Practice Guidelines
ITAC (Indigenous Tourism Association of Canada) National Guidelines – Developing Authentic Indigenous Experiences in Canada
ITAC (Indigenous Tourism Association of Canada) Indigenous Tourism Self-Assessment Guide
Nord Norge – NordNorsk Reiseliv AS: How to Communicate Responsible?
Saaǥǥtummša kuulli (ml. snimldõõǥǥi âânnmõš) vuäppõs:
Nord Norge – NordNorsk Reiseliv AS: How to Communicate Responsible?
Šiõǥǥ vueʹjj turiismâst äuʹǩǩeemnalla åårrai jieʹllʼjid:
ABTA Animal Welfare Guidelines (2019) Global Welfare Guidance for Animals in Tourism
US National Park Service: Watching Wildlife – 7 Ways to Safely Watch Wildlife
US National Park Service: Watching Wildlife – Risks to People from Wildlife
