Zooifikaatio

Zooifikaatio miârkkšââvv ouʹdde puʹhttemnääʹl, mâʹst jeäʹrben alggmeerõutstõõzzid da tõi vuäzzlaid tuejjeet aunnsallaš maatkčemvueiʹnlmen da siʹjjid ââʹnet mâʹte sij leʹčče vueʹssen luâttpirrõʹsse kuulli miõl ǩieʹssi vueiʹnlmin leʹbe čuäjtõskaauʹnin jiiʹjjes jieʹlli kulttuurkueʹstlmest. Lääʹddjânnmest maatkčemsueʹrjest miõllkovv sääʹmvuõđâst ohjjââvv ravvsânji sääʹmpihttsid. Sääʹmpihttsid teâvõõttâm oummid šiõhttlõõđât määŋg vuâra “čuäʹjtemkäuʹnnen” leʹbe persoonteʹmes objeʹktten. Täʹst šâdd vaiggâdvuõtt jeäʹrben teʹl, ko kõõččmõš lij maatkčummuž åålǥpeällsaž privatt oummin. Säʹmmlaid da sääʹmkulttuur ââʹnet maatkčummšest täujja še passiivlaž rekvisittân, pääiklažeuʹnnen leʹbe eksoottlaž da primitiivlaž objeʹktten ratkkum kulttuurlaž konteeʹkstest.