Vaaiktõõzzi ärvvtõõllmõš

Vaaiktõõzzi ärvvtõõllmõš miârkkšââvv plaanum tååimai, haʹŋǩǩõõzzi leʹbe tuʹmmstõõǥǥi aaibšum vaaiktõõzzi jiârǥlaž seʹlvtummuž da ärvvtõõllmõõžž vuâđ mieʹldd õuʹddel tõõi čõõđ viikkmõõžž leʹbe juʹn jååʹttmen åårrai tååim kaartʼtummuž. Ärvvtõõllmõõžžâst taʹrǩstõõlât vaaiktõõzzid õuddmiârkkân pirrõʹsse, äimmõʹsse, tällõʹsse, kulttuuʹre, tiõrvâsvuõʹtte da oummui jieʹllemtuejjeeʹjid.

Säʹmmlai dommvuuʹdest vaaiktõõzzi ärvvtõõllmõõžžâst pâjjne jeäʹrben sosiaalʼlaž, kulttuursaž da ekolooglaž ǩeâllʼjemvuõđ da kueʹddemviõǥǥ da tõi vaaiktõõzz pääiklažõõutstõʹsse, äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjjid (jm. puäʒʒhåidd, kueʹlstummuš, mieʹcstummuš da uussmõš da noorrmõš) di äʹrbbvuõđlaž teâđ, (árbevirolaš diehtu, ärbivuáválâš tiätu) seillmõʹšše. Ärvvtõõllmõõžžâst âlgg še väʹldded lokku kumulatiivlaž vaaiktõõzzid leʹbe jeeʹres tååimai õhttsažvaaiktõõzzid kuʹǩes äiʹǧǧkõõskâst da jeeʹres sektoorin (õuddm. jeeʹres turismmtåimm (ml. jiõččtåimmturiist, kåʹlltåiddmõš, jååttlõk). Puârast čõõđ vikkum vaaiktõõzzi ärvvtõõllmõš tueʹrjjad vaʹstteemvuõđlaž da eettlânji ǩeâllʼjeei turiism, câgg hääitaid da raavad õhttsažtuâj pääiklažoummui da turismmtoiʹmmjeeʹji kõõsk. Põrggâz turismmtååim vaaiktõõzzi ärvvtõõllmõõžžâst seeʹlvtet õuddmiârkkân tõn vaaiktõõzzid puäʒʒhåiddamvuuʹdid, luâttpirrõʹsse, kulttuurärbba da pääiklažõutstõõzz pueʹrrvââjjma da jååttmõõžž seännmõʹšše.

Vueʹjj mieʹldd vaaiktõõzzi ärvvtõõllmõõžž tuejjeet vueʹssen SMEKS-plaanâst. Sertifikaatt ooccmen põõrǥâs dokumentâstt õuddmiârkkân ǩeäineez da kääzzkõõzzeez vaaiktõõzzid puäʒʒhåiddma, kulttuurärbba da pääiklažõõutstõõzz pueʹrrvââjjmõʹšše di koov, mõõn nalla hääitaid cõõggât da seuʹrrjet. Turismmtååim vaaiktõõzz äʹrbbvuõđlaž teâđ seillmõʹšše vuäiʹtte leeʹd nuʹtt miõđla (õuddm. muʹšttlummuž da ǩiõtt-tuâjjääʹrb serddmõš ođđ puõlvvõõǥǥid) ǥu ǩiõldla (õuddm. teâđai puästõõllmõš leʹbe lååʹvteʹmes âânnmõš). Ärvvtõõllmõõžž veäkka ainsmââʹttet, što teâtt seill õõutstõõzz vaaldšummšest da serddai õõudårra auteentlaž häämast.