Purrâmuštorvo

Purrâmuštorvo uáivild tile, mast puoh ulmuin lii ubâ paje fyysilâš, sosiaallâš já ekonomâlâš máhđulâšvuotâ skappuđ tuárvi, torvolii já vuáimáás purrâmuš, mii västid sii piemmâmtárboid já purrâmušmielâstume tiervâslii já aktiivlii eellim paijeentoollâm várás. Taat aalmugijkoskâsávt kevttum miäruštâllâm vuáđuduvá OA purrâmâšverkki- já eennâmtuáluorganisaatio (FAO) linjiimân já ana sistees nelji olleemvuođâ:

• Finnimvuotâ – purrâmuš lii tuárvi finnimnáál
• Juksâmvuotâ – ulmuin láá ruuđah já máhđulâšvuotâ finniđ purrâmuš
• Kevtittetteevuotâ – purrâmuš lii ravâdâhvaljaa, torvolâš já tiervâslâš
• Stäđis finnimvuotâ – tile siäilu stäđisin meid kriisâi já pajemulsâšuumij ääigi

Suomâst purrâmuštorvo ana sistees meid huolâttâsvisesvuođâ já päikkieennâmlii purrâmušpyevtittem turvim, eromâšávt spiekâstâhtiilijn, sehe kilelis ovdánem prinsiipij nuávdittem purrâmušpyevtitmist já -kuulâtmist.

Taan ohtâvuođâst purrâmuštorvo luávdá meid kulttuurlii purrâmuštorvo: vuoigâdvuođâ já máhđulâšvuođâ finniđ, kevttiđ já sirdeđ ovdâskulij jieijâs kulttuur purrâmušâid, moh láá skappum ärbivuáválij vuovijguin já luándu pirrâjotteem kunnijâtmáin (om. poccuupiärgu, kyeli, myerjih, meccivalje). Purrâmuštorvo lii fastâ uási sämmilij ärbivuáválijn iäláttâsâin já ärbivuáválii tiäđust (äʹrbbvuõđlaž teâtt, árbevirolaš diehtu, perinteinen tieto), já ton olášume váátá luánduriggoduvâi ovdâsvástádâslii já eettisávt kilelis kiävtu sehe šoŋŋâduv, pirrâs já kulttuurlij vuoigâdvuođâi turvim.

Šoŋŋâdâhnubástus lii ohtâ merhâšitteemuin purrâmuštorvo uhkedeijee tahhein. Sämmiliih ärbivuáváliih iäláttâsah láá eromâš heerkih šoŋŋâdâhnubástus vaikuttâssáid. Kyelinaalij kiäppánem já šlaajâi muttum, poccui kuáttumkuávlui hiäjusmem, šoŋŋâdâhtiilij hyeni munedemnáálvuotâ já muottuu kvaliteet nubástusah hettejeh sehe purrâmuš skappum ja ärbivuáválij vuovij kevttim. Taat hástá sehe fyysilii já kulttuurlii purrâmuštorvo, tastko ärbivuáváliih purrâmušah já toid lohtâseijee tiätu láá uási sämmilij identiteetist já kulttuurlii jotkuuvâšvuođâst.

Purrâmuštorvo lii vuáđuvuoigâdvuotâ. Sämmilij uáinust taat uáivild meid vuoigâdvuođâ jieijâs purrâmušsysteemân, mii vuáđuduvá ärbivuáváláid iäláttâssáid já kulttuurlávt merhâšittee purrâmuššáid. Návt purrâmuštorvo lohtâs nanosávt algâaalmugij vuoigâdvuotân paijeentoollâđ jieijâs kulttuur já eellimvyevi. Purrâmuštorvo kulttuurlâš olleemvuotâ lii nannejum meid aalmugijkoskâsii algâaalmugáid kyeskee vuoigâdvuođâst, mast tiäduttuvvoo ärbivuáválij iäláttâsâi, tiäđu já kulttuur jotkuuvâšvuođâ turvim.

Sämimaađhâšmist purrâmuštorvo puáhtá oinuđ ovdâmerkkân tast, ete faallâmnáál máláseh vuáđuduveh páiháláid já ärbivuáváláid amnâsáid, moh skáppojuvvojeh ovdâsvástádâslávt já eettisávt kilelij vuovijguin, oovtâstpargoost páihálâšsiärváduvváin. Taat tuárju sehe ekologâlii killeelvuođâ já kyeddimnaavcâ sehe kulttuurlii jotkuuvâšvuođâ.

Purrâmuštorvo já toos lohtâseijee kulttuurlii olleemvuođâ vuoigâlâš vuáđu lii nannejum maaŋgâin aalmugijkoskâsijn sopâmušâin já julgáštusâin.

• OA ekonomâlijd, sosiaallijd já čuovviittâslijd vuoigâdvuođáid kyeskee sopâmuš CESCR, artikkâl 11
  • torvee juáhážân vuoigâdvuođâ tuárvi purrâmušân.
• ILO almossopâmuš nr 169 já
• OA algâaalmugij vuoigâdvuođâi julgáštus (UNDRIP)
  • nannejeh algâaalmugij vuoigâdvuođâ jieijâs kulttuur rijjâ háárjutmân sehe rijjâ já tiätun vuáđuduvvee munemietâmâš (FPIC) prinsiip.