Tullâpuáldim

Tullâpuáldim uáivild tuulâ čokkiittem já paijeentoollâm ovdâmerkkân mälistem, lieggim, čuovvim tâi eres tárguttâs várás. Historjálávt tot lii lamaš ohtâ tehálumosijn ulmuu tááiđuin, já tot lii onnum sehe eellim niävvun sehe kulttuurlâžžân já sosiaallâžžân almonin. Sämmilij päikkikuávlust tuulâ čokkiittem lii ärbivuáválâš táiđu já kulttuuräärbi uási.

Jis juurdâš vijđáht, te tullâpuáldim uáivild:

• Cokkiittâsâi haahâm (om. párkku, suoinijd, pessi, säägih)
• Cokkiittem (om. tullâsäägih, cokkiitteijee)
• Tuulâ paijeentoollâm (om. puáldimmuorâi lasettem, áimuvirde heiviittem)

Tullâpuáldim lii njuolgâdusâin stivrejum toimâ, mon stivrejeh lahâasâttem (vuáđulaahâ já oorniglaahâ), páiháliih ravvuuh já tileh (om. meccipuáluváruttâs). Ávustuulâ rähtim ij kulluu juáhháá vuoigâdvuođáid, peic váátá eennâmomâsteijee love. Staatâ enâmijn Laapist, Kainuust, Tave-Pohjanmaast já Tave-Kärjilist lii almos lope rähtiđ ávustuulâ, jis kuávlu tipšom- já kevttimvuávám, oornignjuolgâdus tâi meccipuáluváruttâs ij tom kieldi. Almos lope ij lah vyeimist ovdâmerkkân luándusuojâlemkuávluin, meccikuávluin tâi meccipuáluváruttâs ääigi. Jis tuulâ várás lii čujottum sierânâs saje, te tom kalga kevttiđ.

Meccipuáluváruttâs ääigi tuulâ rähtim, meid ohtiikevttimgriilâi kevttim, puáhtá leđe ollásávt kieldum, já njuolgâdusâi rikkom puáhtá tovâttiđ tuođâlii vaahâg luándun, ärbivuáváláid iäláttâssáid já kulttuurpirrâsân. Tullâpuáldimist ovdâsvástádâsâst orroo lii kenigâs sajanmäksiđ, jis tullâ toovât vaahâg ko leevvân. Tuulâ kannat-uv ain rähtiđ tuš torvolii, merkkejum sajan sehe mušteđ časkâttiđ huolâlávt.