Larmânuáskádâs
Larmânuáskádâs uáivild ulmuu tovâttem, juátkojeijee tâi kiärdoo jienâ, mii hettee luándu jieijâs jienâenâduv, ellei lattim tâi ulmui pyereestvaijeem. Tom pyehtih tovâttiđ ovdâmerkkân moottorvuájáneh (ml. kiälkkárááiđuh), mašineh, huksim, tábáhtusah, eres mađhâšemtoimâ (om. penuvráiđukärdi) tâi maašinlâš kollekuáivum.
Sämmilij päikkikuávlust larmânuáskádâs puáhtá šoddâđ merhâšitten hemâdâstahhen luándun (ml. ärbivuáváláid iäláttâssáid). Maaŋgâi tutkâmušâi já čielgiittâsâi mield larmâ puáhtá:
- hettiđ poccui kuáttum, purâdem já vuoiŋâstem
- tovâttiđ ellei (ml. poccuuh, soorvah) sirdum meddâl ärbivuáválijn kuáttum- já pessimkuávluin
- hettiđ puásuituálu, kuálástem já miäcástem hárjuttem
- hiäjusmittiđ jávuttemesvuođâ já luándu jienâenâduv vyettim, moh láá teháliih sehe sämikulttuurân já ovdâsvástádâslii já eettisávt kilelis maađhâšmân.
Sämimaađhâšmist larmânuáskádâs tuástum lii uási ovdâsvástádâslijn já eettisávt kilelijn toimâvuovijn, tego motoristum jotteem raijim herkis iveaaigij eromâšávt háváduvvee kuávluin sehe luándu ráávhu já joskâdvuođâ huámmášumán väldim mávsulii mađhâšemfeerim uássin.
Keejâ meid
arktâsâš piirâs, čuovâkuvvim, kulttuurtorvolâšvuotâ, päikkiráávhu, ellee kulttuurenâdâh, eettisâš killeelvuotâ, ovdâsvástádâslâš sämimađhâšem, rievtis tiäđu sirdem, ärbivuáváliih iäláttâsah, sosiaallâš toimâlope, sämikulttuur, huámmášumán väldim, poccui paldattâllâm, luovâs orroo pennuuh, kuáttumráávhu, luávnejum ärbivyevih
