Miäcástempennuuh
Miäcástempennuuh láá eromâšávt miäcástem várás škuávlejum pennuuh, moh kiävttojeh meccivalje-ellei kuorâmân, vyejeetmân, kavnâmân tâi viežžâmân.
Sämmilij päikkikuávlust miäcástem lii ärbivuáválávt vuáđudum oovtkiärdánáid já haldâšum vuovvijd, tego oovtâ miäcásteijee já oovtâ pennuu oovtâstpaargon. Vyehi tuárju sehe miäcástem haldâšem já puásuituálu já eres iäláttâsâi hemâdâshánnáávuođâ. Ulguubeln puohtum vyevih – tego maaŋgâi pennui siämmáá-áigásâš kevttim, tagarij pennui pyehtim kuávlun, moh iä lah škuávlejum leđe peerusthánnáá poccuin tâi pennui lyeštim GPS-sajedeijeepiergâsij vievâst vijđes kuávloid – spiekâsteh tast já pyehtih tovâttiđ čuolmâid. Pennuuh pyehtih hettiđ poccui kuáttum, uhkediđ ärbivuáválij iäláttâsâi hárjuttem sehe tovâttiđ merhâšittee ekonomâlijd já kulttuurlijd vahâgijd. Pennuu kalga laavâ (oorniglaahâ, miäcástemlaahâ, puásuituálulaahâ) mield toollâđ haldâšem vyelni, já omâsteijee lii ain kenigâs sajanmäksiđ ton tovâttem vahâgijn.
Puásui ana pennuu piätuellen já puáhtá suorgâniđ tuođâlávt tast. Luovâs orroo peenuv sáttá pieđgiđ puásuisiijdâ, vyejettiđ tom puástu kuáttumkuávlun tâi tovâttiđ kyeddee ááldu cuovkkânem já vyesi jäämmim, veikâ peenuv ličij tuš stulláá tâi moovtâ. Tondiet pennuu haldâšem lii velttidmettum peic vahâgij estim te meid sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi turvim tiet.
Miäcástempennui kiävtun sämmilij päikkikuávlust lohtâseh eromâš kenigâsvuođah, main asâttuvvoo Suomâ laavâst:
- Oorniglaahâ 8612/2003) 14 §
Pennuu kalga ain toollâđ kiddâ čuákkipääihist já ain haldâšiđ meid eres paaihijn vâi tot ij peesâ luovâs já toovât vaahâg. - Miäcástemlaahâ (615/1993) 51, 52 já 53 §
Pennuu kevttim miäcástmist váátá eennâmomâsteijee love. Lasseen pennuu kalga haldâšiđ, já puásuituálust ton kiävtun lohtâseh eromâš raijiittâsah. Pennuu škovlim já kevttim meccivalje tipšoost váátá eennâmomâsteijee tâi miäcástemvuoigâdvuođâ haldâšeijee love. Staatâ enâmijn love puáhtá mieđettiđ Meccihaldâttâs, mii räijee meid škovlimkuávluid. Luovâsintoollâmlope ij lah almos vuoigâdvuotâ peic toos lohtâseh raijiittâsah já kenigâsvuođah: peenuv uážžu leđe luovâs tuš loválii kuávlust já talle, ko tom vissásávt haaldâš. - Puásuituálulaahâ (848/1990) 42 §
Pennuu omâsteijee tâi haldâšeijee lii kenigâs sajanmäksiđ poccui šoddâm vahâgijd.
