Luánduviđá meccikuávlu

Luánduviđá meccikuávlu annoo ulmuu tooimâst luovâs kuárusvuottân, moos ulmuu kietâ ij lah kuoskâm teikâ mon ulmuu čalme ij lah uáinám. Te tobbeen ij lah kihheen tâi mihheen, maid tâi mon kulttuur tâi kulttuurvuovijd kolgâččii väldiđ huámmášumán. Tággáár jurdâččemvyehi sikkoo páihálijd siärváduvâid uáinimettumin sii jieijâs päikkipirrâsist. Päikkipirrâsist, kost mađhâšeijeeh láá kyessin. Suomâst sarnum sämikielâin ij lah lamaš erämaa sáánnán jieijâs sääni. Mađhâšeijei ”erämaa” lii páihálii sämiaalmug päikki já maŋgáid meid áigápuáđu tâi jiešráđálii tálutuálu käldee eres ko mađhâšem peht. Veikâ luándust iä ain lah uáinojeijee meerhah tast, ete tobbeen ličij kiinii iällám, te sämmilij päikkikuávlust ij kavnuu päikki, mast ij liččii sämmilâš nommâ já monnii iveááigán lohtâseijee kulttuurân čonnum kiävttu já/tâi merhâšume. Eres kulttuurijn puáttee mađhâšeijei luánduibárdâs sáttá spiekâstiđ viehâ ennuv sämmilij luánduibárdâsâst. Tondiet lii pyeri muuneeld uápásmuđ kuávlun, kost kuállee, ton luándutiilijd já ärbivuáváláid kiävttuvuovvijd já kuávlu eres kulttuurvuovvijd. Lii pyeri iberdiđ, ete jyehi ulmuu vuoigâdvuođah merhâšeh luándust jotteem ovdâsvástádâsvuođâ, raijiittâsâid já tom, ete iä pääsi luodah.