Kyelipivdo (kalastus)

Sämmiláid já sii ärbivuáválâš iäláttâsâi háárjutmân eellimiähtu lii jo tovláá rääjist lamaš luándu kilelis kevttim, luándu já eennâm láá lamaš sämmilij eletteijeeh. Kyelipiivdost já miäcástmist iä ärbivuáválávt lah kevttum taggaar vyevih já pivdoääigih, moh tovâtteh stuorrâ nubástusâid kyeli- teikkâ pivdoelleenäälist. Sämiohtsâškoddeest ohtâvuotâ ärbivuáválâš iäláttâs já kulttuur kooskâ lii tehálâš. Kyelipivdo lii lamaš čuođij iivij sämmilij ärbivuáválâš iäláttâs. Anarâšah láá tovle lamaš kuálásteijeeh Aanaarjäävrist já ton pirrâ sehe iveaaigij mield Vaarjâgvuonâst. Merârido nuorttâlâšsiijdâi perruin lijjii omâstemvuoigâdvuođah luosâpiivdon meerâst já Paččveist. Ucjuuvâst kyelipiivdost lii tovle lamaš já lii ain tehálâš merhâšume nuuvt kulttuurlávt ko päikkitárbukyelipivdo já áámmátlâš pivdo uássin. Kuávlu sämikulttuur kuávdášlâš tahhee kyelipiivdost lii luosâpivdo jieškote-uvlágán pivdovuovijguin sehe jävrikyelipivdo viermijguin. Ive 1751 räjisopâmuš mieldi Tiänu luosâpivdo lâi ohtâsâš Suomâ já Taažâ pel sämmilijn. Kyelipiivdost láá lamaš riijdoh já tast láá tohhum maaŋgah sopâmušah tovláá rääjist, mutâ kiävtust láá meid “čälimettum laavah”, moi mield kunnijâtteh nubij suuvâi rievtijd já ärbivuáválâš pivdopaaihijd. Tiänust lii ärbivuáválávt valdum huámmášumán já kunnijâttum nubij páihálâš ässei vuoigâdvuođâid, veikkâ vuoigâdvuođah lijjii-uv čälimettum laavâ luánduliih. Ovdâmerkkân mainâšuvvoo kulgâttâhpivdo, tađe várás lijjii šoddâm sijdâ- teikkâ suhâpääihih kost kulgâttâhsajeh lijjii, moid nube siijdâ kyelipivdeeh iä puáttám.
Majemui aaigij háástuh láá tovâttâm sehe Tiänu luosâpivdo tootaallâš kyelipivdokiäldu iivij 2021 já 2022 já ruoššâluosâ. Ruoššâluosâi meeri lii lasanâm Tiänujuuvâst já Njávđámjuuvâst majemui parâttes iivij čuuvtij. Keessiv 2021 ruoššâluosah korŋuu Tiänujuuhân jo eenâb ko Atlant luosah. Návt stuorrâ mere tiet ruoššâluosah uhkedeh Atlant luosâ piergim sehe juuvâin já meerâst. Ruoššâluosâi jáámmám já mieskâm juvváid rievdâd juuvâi ekosysteemijd sehe lii uhken meid ulmui tiervâsvuotân. Ruoššâluosâ ij lah vala tääl miäruštâllum merhâšittee háitulâš vieresšlaaijân ij Suomâ aalmuglâš vieresšlajâlistoost ijge EU västideijee listoost.