Skip to main content

Tuâjjneävv da vuäppõs

Sääʹmturiism jieʹlli kulttuurkueʹstelm plaan (SMEKS)

Mii lij SMEKS

Sääʹmturiism jieʹlli kulttuurkueʹstelm plaan (SMEKS) lij tuâjjneävv, koonn veäkka põõrǥâs häämad da vuâmmaž toiʹmmjummšes vaaiktõõzzid jiiʹjjes toiʹmmjempirrõʹsse da tõn jeärrsid aassjid da toiʹmmjeeʹjid (ml. äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjji da dommtaarb harjjteei) jieʹlli kulttuurkueʹstelm vueʹssen.

SMEKS hiâlpad tuõttâd da kommunikâʹstted kuâstlvânji, čiõlggsânji da õđđmallânji pääiklažõutstõʹsse, äʹššniiʹǩǩid da õhttsažtuâjjvueʹsspieʹlid põrggâz vaʹstteemvuõđâst da eettlaž ǩeâllʼjemvuõđâst di tõʹst, kooi konkreettlaž naaʹlivuiʹm põõrǥâs čõõđat ǩeâllʼjemvuõđ jeeʹres vuälladvuõđid. Lââʹssen SMEKS vieʹǩǩad cõggâd čaʹjjõʹtti ceälkkmõõžžid (ouddm. ruânnceälkkmõõžž).

SMEKS veäkka turismmtååim ohjjeet nuʹtt, što tõt seeilat, tuärjjad da raavad sääʹm kulttuurkueʹstelm jieʹllemviõǥǥ. Plaan õhttad teâđ äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjjin, kulttuurääʹrbest, luâđ määŋghämmsažvuõđâst da vuuʹd âânnmõõžž jiiʹjjesnallšemvuõđin, di meäʹrtââll, mäʹhtt turismm vuäitt toiʹmmjed suåvâst täi äärvai, pääiklažõõutstõõzzin di jieʹlli kulttuurkueʹstlmin. SMEKS lij tuâjjneävv, kååʹtt ohjjad säʹmmlai dommvuuʹd turiism vaʹstteemvuõđlanji di kulttuursânji, sosiaalʼlânji da ekolooglânji ǩeâllʼjeeinalla.

SMEKS âlgg  ââʹnned seʹst konkreettlaž rajjõõzzid (ml. rajjõõzzi kovvõs) jååttlõkčuõvvmaall ââʹneeʹl õuddmiârkkân kueʹstelm âânnmõʹšše, turismmǩeäinai plaanmõʹšše, rajlmi sõõʹjid da šõddmõõžži jäʹrjstummša. Plaan täävtõsân lij staanâd jieʹlli kulttuurkueʹstelm nuʹtt, što turismm tuärjjad tõn seillmõõžž da äuʹǩǩad pääiklažõõutstõõzz kuʹǩes äiʹǧǧkõõskâst še.

Peeiʹvtummuš da muttsi lokku välddmõš

Plaan peeiʹvtet uuʹccmõsân kuõiʹt eeʹjj kõõski leʹbe tääuʹjben, jos toiʹmmjempirrõõzzâst šâʹdde miârkteei muttâz. Näkam muttâz vuäiʹtte leeʹd õuddmiârkkân:

  • äimmõsmuttsest šõddi muõtt- leʹbe jiõŋŋtuejjeeʹji muttâz,
  • ǩeäinai ânnʼjõõvvmõõžžâst šõddi muttâz,
  • turisttmeäʹri leiʹǧǧ šorrnummuš, kuäʹss jooʹttjid ohjjeet ooʹccben kuârmtum vuuʹdid leʹbe ääiʹjpooddid.

Muttsi mieʹldd äʹššniiʹǩǩid uvddum vuäppõõzzid vueiʹtet j še jouddâd peeiʹvted, što toiʹmmjummuš pââšš vaʹstteemvuõđliʹžžen, eettlânji ǩeâllʼjeeʹjen da õʹhttesuåppjen jieʹlli kulttuurkueʹstelm pueʹrrvââjjmõõžžin.

Vuäppõs SMEKS raajjmõʹšše

SMEKS kaʹnnat raajjâd tärkka da ääiʹj ââʹneeʹl. Ǥu põõrǥâs lij raajjâm SMEKS, tõn vuäitt ââʹnned äuʹǩǩen sertifiâʹsttemkriteeʹrin. Nuuʹbbi õõri sertifikaatt kriteeʹrjooukid vuäitt še  äuʹǩǩeed SMEKS tiuddeʹmmen. SMEKS vueiʹtet še raajjâd palddlõõžži sertifikaatt kriteeʹrjooukin, kuäʹss pâjjlõs tuâjj occan da kuhttu tiuddee nuuʹbbeez.

SMEKS siiskõs

SMEKS sizz piijât pââjas vuäʹnkânji põrggâz pukid tååimaid di toiʹmmjemvuuʹdid vaaiktemvuuʹdineez (max. 1000 miârkkâd/äʹšš, kääzzkõs leʹbe tåimm). Jeäʹrben vääʹldet lokku tååim vueʹssvuuʹdid, kookk ǩieʹppee da/leʹbe lââʹzzte turiismâst šõddi vaʹǯǯtõõzzid, õõuʹdee positiivlaž da/leʹbe lââʹzzte negatiivlaž vaaiktõõzzid põrggâz toiʹmmjemvuuʹd sääʹmõõutstõõzzâst da jieʹlli kulttuurkueʹstlmest.

SMEKS sizz kuulli vueʹssvuuʹd

Vueʹlnn looǥǥtõllum vueʹssvuuʹd da tuâj âʹlǧǧe siskkned SMEKS sizz:

  1. Põrggâz äärv, tuâjj da täävtõõzz
    1. Põõrǥâs peejj pââjas SMEKS sizz põrggses äärvaid, tuâj (missio) da täävtõõzzid (visio leʹbe tõn koʹst põõrǥâsneǩ vuäinn åårrmes viiđ eeʹjj ǩeeʹjjest). Mõõkk lie põrggâz kõskksõmâs äärv? Mäʹhtt äärv kuâsttje põrggâz toiʹmmjummšest da tuâjast, što täävtõõzzid piâzzžet da visio šõõddči realiistliʹžžen?
      Õuddmiârkk: Meeʹst põrggâz kõskksaž äärvaid kooll kulttuur ciistvuõtt, vaʹstteemvuõtt da õhttsallâšvuõtt. Meeʹst missio lij taʹrjjeed määtklaid tuõtt da eettlânji ǩeâllʼjeei sääʹmkulttuuʹre vuâđđneei aiccmõõžžid, kookk äuʹǩǩee še pääiklažõõutstõõzz. Meeʹst visio lij viiđ eeʹjj ǩeeʹjjest leeʹd vaʹstteemvuõđstes da eettlaž ǩeâllʼjemvuõđstes tobddum toiʹmmjeei, kååʹtt taʹrjjad tuõtt sääʹmkulttuuršõddmõõžžid õhttsallašvuõđ da jieʹlli kulttuurkueʹstelm raaveeʹl.

  2. Põrggâz vaʹstteemvuõđlaž da eettlânji ǩeâllʼjeei sääʹmturiism linjjummuš (jäärnaǩtåimmplaan vueʹssen)
    1. Põõrǥâs rääjj jiiʹjjes vaʹstteemvuõđlaž da eettlânji ǩeâllʼjeei sääʹmturiism linjjummšes. Tät vuäʹnkõs teʹkstt lij põrggâz sääʹm čõõʹlmi raajjâm jäärnaǩjuurd. Põrggâz jiiʹjjes sääʹmturiism linjjummuš vaʹsttad vuäʹnkânji täid kõõččmõõžžid: Muʹvddem sääʹmkulttuuʹre vuâđđõõvvi jeäʹlstõõzzid, kääzzkõõzzid leʹbe ouddsid põõrǥâs taʹrjjad? Mâiʹd vuâđđjurddjid da linnjõõzzid põõrǥâs jiiʹjjes toiʹmmjummšest âânn? Mii da ǩeäk lie põrggâz toiʹmmjummša da äärvaid šiõttlõs tääʹvtõllum joouk?
      Õuddmiârkk: Meeʹst põõrǥâs lij vaʹstteemvuõđlaž da eettlânji ǩeâllʼjeei sääʹm põõrǥâs, kååʹtt taʹrjjad äʹrbbvuõđlaž âʹlddporrmõõžž, porrmõštuâjjpaaʹjid da ǩiõtt-tuâjjpaaʹjid. Meeʹst toiʹmmjummuš vuâđđââvv kulttuur ciʹsttjummša, õhttsallašvuõʹtte da ekolooglaž vaʹstteemvuõʹtte. Miʹjjid vaʹstteemvuõtt miârkkšââvv tååimai vaaiktõõzzi ǩeeʹjjteʹmes ärvvtõõllmõõžž pääiklažõõutstõõzz jieʹllma da tõn lokkuvälddmõõžž õhttsažtuâjast vuuʹd čiõǥǥârkååʹdd da jeeʹres toiʹmmjeeʹjivuiʹm, što turismm tuärjjad jieʹlli kulttuurkueʹstelm pueʹrrvââjjmõõžž. Tääʹvtõllum jooukâst lie turiist, kookk ouʹdde äärv tuõtt, vaʹstteemvuõđlaž da eettlânji ǩeâllʼjeei sääʹm kulttuuraiccmõʹšše.

  3. Mäʹhtt sosiaalʼlaž da kulttuursaž tåimmlååʹpp lij vuåǯǯum da ǩeäʹst?
    Õuddmiârkk: Meeʹst põõrǥâs lij saǥstõõllâm pääiklaž čiõǥǥârkooʹddin da suåppâm turismmǩeäinai šiõttummšest nuʹtt, što tõk jie sieʹjjet palggmõõžž. Šiõǥǥ kaammisueiʹn noorrâmvuuʹd lie mieʹrruum kueʹđđed ǩieʹssturismmvuuʹd åålǥpeälla. Nääiʹt leäʹp vuäǯǯam sosiaalʼlaž da kulttuursaž tåimmlååʹv toiʹmmjed vuuʹdest, da õhttsažtuâjj raavad naʹddjõõzz pääiklažõõutstõõzz da põrggâz kõõskâst.

  4. Mäʹhtt põrggâz tååim vaaiktemvuuʹd sosiaalʼlaž, kulttuursaž, ekolooglaž da tällõõzzlaž ǩeâllʼjemvuõđ da ǩiõrddâmvuõđ lie valddum lokku? Mäʹhtt tõk lie meäʹrtõllum? Ǩeäk puk lie vuässõttum?
    Õuddmiârkk: Meeʹst põõrǥâs lij kaartʼtam õhttsažtuâjast pääiklaž kueʹllšeeʹllemkooddin, čiõǥǥârkooʹddin da kååʹdd pirrõsäʹšštobddjin vuuʹd sosiaalʼlaž, kulttuursaž, ekolooglaž da tällõõzzlaž ǩeâllʼjemvuõđid da ǩiõrddâmvuõđid. Kaartʼtummšest vaʹlddeš lokku õuddmiârkkân čäʹccõõzzi kueʹllnaaʹlid, puäʒʒhååid palggâmvuuʹdid, rââʹžžes luâttpaaiʹǩi kuârmtõõzz di siid infrastruktuur kapasiteeʹtt. Õhttsaž saǥstõõllmõõžži vuâđald õnnum ǩeäinaid šiõtteeš nuʹtt, što tõk jie sieʹjjet palggmõõžž, jie ââʹn leeiǥas luâđ, väʹldde lokku pääiklaž viõʹlǧǧeshõʹppi reviir da äʹššneǩmieʹrid rajjteš sesoŋŋaaiʹjin. Nääiʹt ainsmõʹtteš, što turismm tuärjjad nuʹtt pääiklažõõutstõõzz ǥu pirrõõzz pueʹrrvââjjmõõžž kuʹǩes še äiʹǧǧkõõskâst.

  5. Põrggâz toiʹmmjummšest äuʹǩǩuum sääʹmkulttuur da luâđ resuurs
    1. Koid sääʹmkulttuur vueʹssvuuʹdid põõrǥâs äuʹǩǩad taʹrjjuum jeäʹlstõõzzin, kääzzkõõzzin da ouddsin?
      Õuddmiârkk: Meeʹst põõrǥâs taʹrjjad porrmõštuâjjpaaʹjid, koin ââʹnet äʹrbbvuõđlaž aunnsid da mättʼtet tõõi sääʹmkulttuur miârktõõzz. Õutstõõzzin lij saǥstõllum da suåppum tõin raajin, mâiʹd aunnsi diõtt haaʹleet särnnad äʹššniiʹǩǩid, õuddmiârkkân poorrâmrääʹzz âânnmõõžžâst talkksallaš âânnmõõžžâst.

    2. Mâiʹd luâđ vueʹssvuuʹdid põõrǥâs âânn jiiʹjjes toimmjummšest, ouddsin da/leʹbe kääzzkõõzzin? Mäʹhtt põõrǥâs seuʹrrai toiʹmmjummšes vaaiktemvoudda kuulli pirrõõzz vueʹjj? Mõõkk lie põrggâz toiʹmmjemvuuʹd čuõlmmpääiʹǩ da vaʹǯǯtõõzz? Mäʹhtt põõrǥâs câgg negatiivlaž vaaiktõõzzi šõddmõõžž? Mäʹhtt põrggsest vääʹldet lokku vueiʹtlvaž juʹn âʹlnn åårrai vaʹǯǯtõõzzid? Muʹvddem pirrõõzz lokku vaʹlddi leʹbe pirrõʹsse pueʹrid tuâjaid põõrǥâs harjjat da mäʹhtt tõin saaǥǥtet? Mäʹhtt põõrǥâs tuejjad äimmõsmuttâz vuâstta? Čiŋlmõʹtti teâtt põrggâz toiʹmmjem jiõččseuʹrrjummšest da tõn čõõđ viikkmõõžžâst käunnai sannõõzzâst: seuʹrrjemriâšldõk.
      Õuddmiârkk: Meeʹst kuånsttvaljstõʹǩǩe ekolooglânji ǩeâllʼjeei turiism õuʹdde koʹlle turiisti äjjnem kuuʹǩǩummuš da õhttsaž säättai aktiivlaž äuʹǩǩummuš. Täi lââʹssen meeʹst põõrǥâs ohjjad äʹššniiʹǩǩid vaʹstteemvuõđlaž sääʹmkulttuuʹre kuulli kääzzkõõzzid, mâʹte Sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozz da Sääʹm-museo Siida vuäʹpstum tobdstõõttmõõžžid, vaʹstteemvuõđlaž da eettlânji ǩeâllʼjeei puäʒʒtäälaid tobdstummšid di kuuskõõzzi ǩiõččõõllma õuddmiârkkân čuõiǥeeʹl. Turiist vuäǯǯa nääiʹt õll tääʹzz jeäʹlstõõzzid da äärv ouddmõš pääiklaž luõttu da kulttuuʹre lâssan hääit tuejjtemtaa pääiklaž õõutstõõzzid.

    3. Mâiʹd kulttuur da luâđ vueʹssvuuʹdid kueʹđet turiism åålǥpeälla da mõõnn diõtt?
      Õuddmiârkk: Meeʹst põõrǥâs ij jääʹrjest toiʹmmjummuž säʹmmlai pââʹss paaiʹǩin, rââʹžžes šõddâmpirrõõzzin leʹbe vaarvuâlaž šlaaji kueʹddempaaiʹǩin, što tõõi ärvv, rääuh da ceâlaivuõđ seilla še pueʹtti puõlvvõõǥǥid.

    4. Mâiʹd äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjjid harjjtet põrggâz tååim vaaiktemvuuʹdest? Mäʹhtt põõrǥâs suåvat toiʹmmjummšes õʹhtte äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjji harjjtummšin? Mäʹhtt hååidat taarbšum konsultaatioid äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjji harjjteeʹjivuiʹm? Mäʹhtt vääʹldet lokku põrggâz tååim vaaiktemvuuʹdest åårrai sääʹmõutstõõzz dommtaarb da porrmõš-staan puåtkteʹmes teâuddmõõžžâst.
      Õuddmiârkk: Meeʹst põrggâz toiʹmmjemvuuʹdest harjjtet puäʒʒhååid da kueʹllšeellmõõžž. Leäʹp suåppâm pääiklaž čiõǥǥârkooʹddin da kueʹllšiiʹllʼjivuiʹm (ml. Dommtarbbšiiʹlli) ǩeäinai da äiʹǧǧtaauli šiõttõõllmõõžžâst nuʹtt, što tõk jie sieʹjjet palggmõõžž leʹbe kueʹllšeellmõõžž. Lââʹssen leäʹp saǥstõõllâm mieʹrrkõõski tõʹst, mäʹhtt turismmtåimm lij vaaiktam õuddmiârkkân puõccui palggma.

  6. Põrggâz SWOT-analyys
    1. Põõrǥâs rääjj vuäʹnkõs SWOT-analyys vuâđđõõveeʹl pääiʹǩest vitt tuejjuum põrggâz toiʹmmjem kaartʼtummša. Põrggâz SWOT-analyys âânn seʹst liist põrggâz tååim raavâs pieʹlin, rââʹžžesvuõđin, vueiʹttemvuõđin da vaarin.

    2. Lââʹssen põõrǥâs ärvvtââll toiʹmmjummšes riiskid da vaarid (lääʹǩǩ ââʹnnemkääzzkõõzzi staanvuõđâst 185/2025) säʹmmlai čõõʹlmi. Riiski da vaari ärvvtõõllmõõžž vueiʹtet tuejjeed jiiʹjjes maall mieʹldd, õuddmiârkkân snimldõõǥǥi, kaarti leʹbe jeeʹres visuaalʼlaž neävvaivuiʹm.

  7. Põrggâz toiʹmmjemvuuʹd kartt (tääʹrǩab vuäppõõzz: kartt)
    1. SMEKS âânn seʹst karttvuâđ, koozz põõrǥâs mieʹrǩǩad puk toiʹmmjummšes ââʹneeʹl seʹst vaaiktemvuuʹdid ml. tåimmpäikka šõddi serddjummuž. Kaartâst ââʹnet jååttlõkčuõvvmaall, koʹst rââʹžžes vuuʹdid jeäʹt kovvuku tääʹrǩeld, leša tõi åårrmõõžž da miârktõõzz tobdstet.

    2. Karttvuâđđ konkretisâstt säʹmmlai maaiʹlmkoʹvve kuulli vuâđđjurddi toiʹmmjed luâđ ciʹsttjeei da lokku vaʹlddi naaʹlin. Seämmast tõt raavad sertifikattprograamm auditõõʹstjid da sertifikaattâst mieʹrreei vueʹsspeälla, što põrggâz tååim vaaiktõõzzi sizz koʹlle tääʹrǩes vuuʹd da tõi miârktõõzz lie tobdstum, meäʹrtõllum, valddum lokku da tõi âânnmõš lij smiõttum, vaʹstteemvuõđlaž da eettlânji ǩeâllʼjeei..

    3. Kaart õõl mieʹrǩǩeet jeeʹres naaʹlivuiʹm:
      • kulttuur da luâđ vueʹssvuuʹdid, koid põrggâz toiʹmmjummšest äuʹǩǩeet di kueʹđet äuʹǩǩeeǩâni,

      • jeärrsid vuuʹd aassjid, jeärrsid toiʹmmjeeʹjid,

      • jeeʹrab teâđstummuž kaiʹbbjeei rââʹžžes vuuʹdid da paaiʹǩid, mâʹte vaarvuâlaž šlaaji reviirid da pieʹzzid leʹbe rââʹžžes šõddâmpirrõõzzid, koid põrggâz toiʹmmjummšest lij leʹbe vuäitt leeʹd vaaiktõs.

Sääʹmturiism jieʹlli kulttuurkueʹstelm plaaʹne õhttuum kartt

Kartt lij kõskksaž vueʹssen vaʹstteemvuõđlaž da eettlânji ǩeâllʼjeei sääʹmturiism da Sääʹmturiism jieʹlli kulttuurkueʹstelm plaanâst (SMEKS). Kaart õõl mieʹrǩǩeet põrggâz toiʹmmjummuž da tõn vaaiktemvuuʹd, tõid kulttuur da luâđ vueʹssvuuʹdid, koid põrggâz toiʹmmjummšest äuʹǩǩeet di kueʹđet äuʹǩǩeeǩâni. Lââʹssen kaart õõl siiʹsǩeet teâđaid vuuʹd jeeʹres toiʹmmjeeʹjin, jälsteeʹjin di jeeʹrab lokku välddmõõžž kaiʹbbjeei paaiʹǩin (õuddm. vaarvuâlaž šlaaji šõddâmpirrõõzz da jieʹllemkruugg, kueʹddemvuuʹd, pââʹzz pääiʹǩ).

Kartt toiʹmmai še eettlaž neävvan da konkretisâstt säʹmmlai maaiʹlmkoʹvve kuulli vuâđđjurddi: kulttuurkueʹstlmest âlgg toiʹmmjed luâđ ciʹsttjeei da lokku vaʹlddi naaʹlin. Seämmast tõt toiʹmmai dokumentâʹsttemneävvan, koin põõrǥâs čuäʹjat jiiʹjjes vaʹstteemvuõđ auditâsttmõõžž da plään toiʹmmjummšes suåppâd õʹhtte puäʒʒhååidain, jeeʹres äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjjivuiʹm da sääʹmkulttuur harjjtummšin. Kaartin vueiʹtet čuäʹjted, što toiʹmmjummuš vuâđđââvv õutstõõzzâst vuâlǥaž ärvvtõõllma di päikka čõnnum ǩeâllʼjemvuõđi da ǩiõrddâmvuõđi ciʹsttjummša da lokku väʹlddma.

Kaart lie äʹrbbvuõđlânji leämmaž nuʹtt mõõntõõllâm tääʹzz ǥu kulttuursaž teâđ jueʹǩǩjen: tõi veäkka lij sirddum puõlvvõõǥǥâst nobba teâtt luâđast, jååʹttemǩeäinain, kueʹlstem- da mieʹcstemvuuʹdin di paaiʹǩin, koin lij jiõglvaž leʹbe symboolʼlaž miârktõs. Meeraikõskksaž alggmeeraid kuõskki linjjummšin piijât teädd tõõzz, što kulttuursânji miârkteei teâđ čuäʹjtummuš kaart âʹlnn kaiʹbbai pâi õutstõõzz vuässõõttmõõžž da priimmʼmõõžž.

Vaʹstteemvuõđlaž da eettlânji ǩeâllʼjeei sääʹmturiism õhttvuõđâst kaart vuäiʹtte ââʹnned seʹst teâđ jm. äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjjin, kulttuurääʹrbest da historiallaš paaiʹǩin. Täʹl tõi plaanmõš da raajjmõš õõlǥat õhttsažtuâj sääʹmõutstõõzzin di õutstõõzz uʹvddem kulttuurlaž (Cultural Licence to Operate, CLO) da sosiaalʼlaž tåimmlååʹv (Social Licence to Operate, SLO) kulttuursânji miârkteei teâđ liâvtummša. Kaarti seʹst ââʹnnem teâđ âânnmõš kaiʹbbai nuʹtt naʹddjõõzz põõrǥâsneeʹǩǩ da õutstõõzz kõõskâst ǥu põrggâz toiʹmmjummuž kulttuursaž da sosiaalʼlaž priimmâm ainsmâttmõõžž.

Kartt lij Sääʹmturiism vaʹstteemvuõttsertifikaatt peäʹlnn kõskksâjjsaž tuâjjneävv, koin čuäʹjtet põrggâz jiiʹjjes tååim vaʹstteemvuõđ da õutstõõzz priimmʼmõõžž. Pukid kaart õõl mieʹrǩǩuum teâđaid jeät kuuitâǥ juõkku õlmmsânji. Ääʹrjes pääiʹǩ, mâʹte pââʹzz pääiʹǩ leʹbe tâppjõõvvâm vuuʹd, jie õõlǥ kuâsttjed markknâsttmõõžžâst leʹbe sosiaalʼlaž mediast. Nääiʹt staanât kulttuursânji da ekolooglânji ǩeâllʼjeei vuuʹdi ceâlaivuõđ di pääiklažõõutstõõzz vuõiggâdvuõđid da jieʹllemviõkkvuõđ.

Kaartâst ââʹnet jååttlõkčuõvvmaall:

  • Ruânn: vuuʹd, koin toiʹmmjummuš lij sosiaalʼlânji, kulttuursânji, ekolooglânji da tällõõzzlânji ǩeâllʼjeei ij-ǥa ǩiõrddâmvuõtt mõõn pâʹjjel.
  • Viskkâd: vuuʹd, kookk lie tåʹlǩ vueʹssääiʹj äuʹǩǩeemnalla leʹbe koin turismm vuäitt šõõddted hääit tiõttum ääiʹjpooddi (õuddm. kueʹddempoodd leʹbe puäʒʒpikalõõzzi õhttvuõđâst).
  • Ruõpssâd: vuuʹd, koid kueʹđet obbnes turiism åålǥpeälla (õuddm. pââʹzz pääiʹǩ, rââʹžžes luâttpääiʹǩ, sesoŋŋaaiʹjin leiʹǧǧkuârmtõõvvi hot spot -pääiʹǩ).

Põrggâz toiʹmmjemvuuʹd da tõn vaaiktõõzzi mieʹrǩǩummuš karttvuõđđu

Kaart mieʹrren lij vieʹǩǩted nuʹtt põrggâz ǥu auditõʹstti häämeed põrggâz äuʹǩǩeem vuuʹd obbväʹlddsaž âânnmõõžž da kuârmtõõvvmõõžž.

Põrggâz äuʹǩǩeem vuuʹdid/paaiʹǩid mieʹrǩǩeet kaart õõl nââmrââʹsteeʹl juõʹǩǩ jeeʹrab pääiʹǩ da pirrââsteeʹl juõʹǩǩ jeeʹrab nââmrõsttum pääiʹǩ toimmjummšest õnnum vuuʹd (õuddm. tollsââidõs, puäʹlddem-muõri ruõkkâmpäiʹǩǩ, aktiviteʹttvuuʹd wc-sââʹj). Päikka piâssâm da/leʹbe nuuʹbb päikka õhttneei seʹrddmid da ǩeäinaid mieʹrǩǩeet karttvuõđđu juõnin. Jos põrggsest lie ââʹnnmest vaajtõsmääinlaž ǩeäin (õuddm. ååreeʹl ǩidd eeʹjjpooddin) mieʹrǩǩeet täid ǩeäinaid puåtkkjuõnin da čiõʹlǧǧummšest peäggtet jeeʹres ǩeäinai miârktõõzzid. Jos põrggsest lie ââʹnnmest mäŋggsab ǩeäin da/leʹbe aktiviteeʹtt, mieʹrǩǩeet juõʹǩǩ ǩeäin jeeʹres eeuʹnin. Pukid põrggâz ââʹnnem vuuʹdid/paaiʹǩid še ǩeeʹrjlânji vuäʹnkânji. Põrggâz toiʹmmjemvoudda siskkan še põrggâz tååim vaaiktemvuʹvdd, koonn käʹttemvuõtt lij ǩidd toiʹmmjem šlaajâst, pešttmõõžžâst, nobstummšest da veeidasvuõđâst. Jååttlõkčuõvv-vuuʹdi euʹnnmaaiʹlm âlgg taʹrǩsted eeǥǥlânji leʹbe taarb mieʹldd tääuʹjben, jos vueʹǩǩ mottai miârkteei nalla (õuddm. kåʹšǩǩlooʹddi mõõni kuâddmõš ij oʹnstam, äimmõsmuttâz negatiivlaž vaaiktõõzz täʹlvvpalggsid).

Kaart õõl mieʹrǩǩeet ruânn eeuʹnin tõid vuuʹdid/paaiʹǩid, kookk lie põrggâz toiʹmmjemvuuʹdest da kooi ââʹnnmest jie leäkku eettlânji ǩeâllʼjeǩâʹnes rajjtõõzz. Ruânn vuuʹdid nõõmeet tärkka da tiõttum pääiʹǩ nõõm õhttvuõʹtte lââʹzztet čiõʹlǧǧummuž di ääʹveet vuäʹnkânji, mäʹhtt juõʹǩǩ jeeʹrab päiʹǩǩ lij valddum lokku. Õuddmiârkkân jos põrggâz huâllamǩeäinn moottorǩeâlkain jåått tiõttum čiõǥǥârkååʹdd täʹlvvpalggâz pääiʹǩ, peäggtet čiõʹlǧǧummšest tän nalla: vuuʹdest jååʹđtõõzzi ääiʹj vuõinnum puõccuid vääʹldet lokku da kââʹrvet kuʹǩǩen, vueʹjjest suåppmõš kå. čiõǥǥârkooʹddin.

Viʹsǩǩes eeuʹnin karttvuõđđu mieʹrǩǩeet tõid vuuʹdid/paaiʹǩid, kookk vueiʹtte leeʹd vueʹssääiʹj äuʹǩǩeemnalla åårrai da vueʹssääiʹj meädda põrggâz âânnmõõžžâst, ǥu tiõttum ääiʹj vuuʹdest liikkummuš šõõddat hääit leʹbe vaar jieʹlli kulttuurkueʹstlma (õuddm. tuõddârvääʹll pieʹzz) leʹbe kulttuur harjjtummša (õuddm. ceerkvallaš juuʹhl mâʹte rosttovceerkav, hiâlp määʹtǩ tueʹǩǩen åårrai kueʹtt-tarbbmueʹrjjuussma kuulli âʹlddjieʹǧǧ). Viʹsǩǩes vuuʹdi kulttuursensitiivlaž da/leʹbe ekolooglânji rââʹžžes vuuʹdid kueʹđet jerrõõlkâni. Tõn sâjja tõid čiõʹlǧǧummša piijât pââjas õuddmiârkkân rââʹžžes jieʹllempirrõs leʹbe kulttuursensitiivlaž päiʹǩǩ.

Ruõʹpsses eeuʹnin kaart õõl mieʹrǩǩeet vuuʹdid/paaiʹǩid, koid âlgg kueʹđđed obbnes turiism åålǥpeälla, leša tõk årra põrggâz toiʹmmjemvuuʹdest. Ruõʹpsses vuuʹdid ij leäkku tarbb jerrõõllâd nõõmin, leša tõid âlgg mieʹrǩǩeed kaart õõl nokk veiddsen vuuʹd staanvuuʹd lokku vääʹldeeʹl.

Ruõʹpsses vuuʹdid nõõmeet koolm kategoria vuâlla:

  1. äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjji ââʹnnem kriittlaž vuuʹd (õuddm. Teänjooǥǥ äʹrbbvuõđlaž zäbbar)
  2. kulttuur harjjtem kriittlaž vuuʹd (õuddm. pââʹzz pääiʹǩ)
  3. luâđ määŋghämmsažvuõđ seeiltem kriittlaž vuuʹd (õuddm. njaal pieʹss/reviir).

Põrggâz tuâjjlažkådda, äʹššniiʹǩǩid da õhttsažtuâjjkuõiʹmid õõlǥči čuäjtõõllâd õõutǩeârddsab kartt, koʹst kuâsttje nõõmuum tåʹlǩ ruânn vuuʹd, što ääʹrjes teâtt ij piâzz liâvvned tõn taarbšeǩâʹnes vueʹsspieʹlid.

Sääʹmturiism vuʹvddkartt-tuâjjneävv – ââʹnnemvuäppõs

Põõrǥâs mieʹrǩǩad kaart õõl puk toiʹmmjummšes vaaiktemvuuʹdines ml. tåimmpäikka šõddi seʹrddem. Juõʹǩǩ vuuʹd vueiʹtet ruõkkâd da mâʹŋŋlõbân maaccted JSON-teâttõsân.

1. Ođđ vuuʹd pirstummuš

Ääʹved “➕ Lââʹssed ođđ vuuʹd” -vuässõõzz ruõbddpaalkâst.

Vaʹlljed vuuʹd eeuʹn:

  1. 🟢 Ruânn – turiʹsmme suåppi vuʹvdd
  2. 🟡 Viskkâd – tåʹlǩ aaiʹji mieʹldd turiismâst äuʹǩǩeemnalla åårrai vuʹvdd
  3. 🔴 Ruõpssâd – turiʹsmme suåvteʹmes vuʹvdd

Vaʹlljed mâŋŋa ååʹbleǩ, koonn haaʹlääk pirsted:

  1. Polygoni (määŋgčiõkk) – jiijjad maall meâldlaž vuʹvdd
  2. Vuõiggčiõkk – čiõlǥâs rajjuum vuʹvdd
  3. Rieʹǧǧes – säteeltään meäʹrtõllum vuʹvdd
  4. Juõnn – ǩeäinn (ml. huâlljååʹđtõõzz)

Ǥu vaʹlljääk ååʹbleǩ, ävvan ikkân, koʹst vuäitak uʹvdded voudda nõõm da vuäʹnkõs kovvõõzz. Ǥu leäk tiuddääm puõʹtti vuuʹd vuâđđteâđaid, vaʹlljed ”ruõkk” da piirâst vuuʹd kaart õõl säʹppleein. Vuʹvdd ruâkkjââvv automaattlânji.

2. Vuuʹd teevvmõš

Vuäitak teevvad vaalmâš vuuʹdid vaʹlljeeʹl liist âʹlnn leʹbe kliʹkkjeeʹl kõõččmõõžžâst åårrai vuuʹd kaart âʹlnn. Voudda eʹtte ǩieʹssemčuuʹǩ da vuäitak teevvad tõn ååʹbleǩ, leʹbe juäʹtǩǩed teʹksttsiiskõõžži teevvma.

3. JSON-teâttõõzz ruõkkmõš sertifiâʹsttem vääras

Ǥu puk vuuʹd lie meäʹrtõllum, ääʹved “🧰 Työkalut” -vuässõõzz.

Teäʹddel ”Vie JSON”.

Tuâjjneävv lääđđ teâttõõzz (ouddm. alueet.geojson) tuu teâttmašina sizz.
Õhttâd tän teâttõõzz SMEKS meâlddõsân sertifiâʹsttem vääras.

4. Ääiʹjab tuâj maacctõs

Jos haaʹlääk juäʹtǩǩed ääiʹjben ruõkkum tuâjain, ääʹved “🧰 Tuâjjneävv” -vuässõõzz.

Vaʹlljed ”Tuo JSON” da viiǯǯ ääiʹjben ruõkkum .json leʹbe .geojson -tiedosto teâttõõzz.

Kartt lääđđ da čuäʹjat puk ruõkkum vuuʹdid automaattlânji.

5. Viiŋk

Vuäitak taʹrǩstõõllâd vuuʹdi teâđaid še liistâst “📍 Kaikki alueet” – kliʹǩǩe vuuʹd tääʹrǩab teâđai ääʹveem diõtt.

Jos haaʹlääk altteed aalǥâst, teäʹddel Seekk pukid (sekk pukid mieʹrǩǩummšid).

Kartt ruâkk tuâj še automaattlânji plaađânj mušttu, nuʹtt što uuʹcces muttâz seilla håʹt seeid peeiʹvtõõvči.

Õʹhtteǩeässmõš:

  1. Piirâst, nõõmât da kovved vuuʹdid
  2. ruõkk JSON-teâttõsân
  3. õhttâd ruõkkum JSON-teâttõõzz obbvuõđ kriteerin SMEKS meâlddõsân sertifiâʹsttem vääras leʹbe puuʹt mâʹŋŋlõbân mååust tuejjeemnalla.

Sääʹmteeʹǧǧ čiiččad sääʹmturismmhaʹŋǩǩõs, Vueʹzz mäʹtǩǩ (Vasan matka) leʹbe Vaʹstteemvuõđlaž sääʹmturiism sertifikatt: toiʹmmjem-maall da digitaalʼlaž ooccâmseiddõõzz ooudâsviikkmõš, lij Euroopp Unioon – NextGenerationEU.