Nuortalašgiella

Nuortalašgiella gullá eará sámegielaid láhkai suoma-ugralaš gielaide. Nuortalašgiella lea vearrágit áitatvuloš, daningo dan hállet eatnigiellan šat sullii 300 olbmo. Ruošša bealde nuortalašgiela hállit leat dán áigge árvvu mielde 20-30. Norgga álgoálgosaš nuortalaččat leat suddan váldoálbmogii, muhto Norggas ásset muhtin veardde Suomas fárren nuortalaš giellahállit. Suomas nuortalašgiella lea okta dain Anára gieldda njealje virggálaš gielas. Nuortalašgiella lei hui guhká dušše hállojuvvon giella. Dan girjegiela álge ovddidit systemáhtalaččat easkka 1970-logus. Nuortalašgielas leat máŋggat suopmanat ja girjegiela vuođđun válljašuvai Suõnnjel -siidda suopman, daningo dan hubmit ledje Supmii ásaiduhtton nuortalaččaid gaskavuođas eanemus. Giela oahpahus álggii Čeavetjávrri skuvllas jagi 1972. Seamma jagi almmustahttui vuosttas nuortalašgielat áppes ja jagi 1973 Nuortalašgiela rávvagis ovdanbuktui dan čállinvuohki. Vuosttas nuortalašgielat ivnnálaš áppes almmustahttui loahppajagi 2021. Ortodoksa kirku lea leamaš dehálaš sajádagas nuortalašgiela ovddideamis ja lea bargan logiidjagiid áigge barggu kirkolaš teavsttaid jorgaleami ovdii nuortalašgillii.