Iglu
Árbevirolaš mearkkašumis iglu oaivvilda muohttaga ja jieŋa laiggahagain čohkkejuvvon guhppila lágan huksehusa, man árktalaš guovlluid eamiálbmogat (omd. inuihtat ja inupeavttat) leat geavahan iežaset dálveássamuššan erenomážit Kanádas, Alaskas ja Kalaallit Nunaat guovllus. Dan ráhkadus vuođđuduvvá muohttaga sirrejeaddji iešvuhtii ja dan nanusvuhtii garra biekkaid ja galbmasa vuostá, dat fállá beaktilis suoji gáibideaddji árktalaš luonddudiliin.
Iglu ii gula árbevirolaš sámeássamušaide. Sámiin leat iežaset dálve- ja gaskaboddosašássamušat, dego lávvu (láávu, kååvas) ja goahti (kuáti, kueʹtt). Daid ráhkadus ja atnu vuođđuduvvet luonddumateriálaide, mat leat oažžumis, ja maid boazodoalu ja eará luondduealáhusaid birrajođu čuovvu, johtti eallinvuohkái.
Sámiid ruovttuguovllus iglu -namahus geavahuvvo dávjá modeardna, hui iešguđetlágan lássaseaidne- ja lássagáhttoidjadanvisttiin, main oaidná easttaheamet birrasa luonddu – erenomážit nástealbmái ja guovssahasaide. Lássa-iglut leat bivnnuhat eandaliige dálvemátkeealáhusas.
Iglu sátnin ja idjadanbáikin lohkkojuvvo sámemátkeealáhusa ehtalaš rávvagiid mielde luoikkahuvvon árbevieruide, daningo dat gullá nuppiid eamiálbmogiid kulturárbái. Dan laktin boastut sámekultuvrii sáhttá stivret kultuvrralaš čádjidahttimii, botnjat boasttoláganin mátkkálaččaid ipmárdusaid ja heajudit sámemátkeealáhusa ehtalašvuođa.
Geahča maiddái
luoikkahuvvon árbevierut, hutkojuvvon árbevierut, kultuvrralaš suvdilvuohta
