Tiõrv pueʹttem Euroopp alggmeerturismmkonferenssa EITC 2025:e!

World Indigenous Tourism Alliance (WINTA) õõutveäkka Sääʹmtiiʹǧǧin da Lappi universiteeʹttin kåčč pukid Alggmeerturiism tuʹtǩǩeemsymposiuuʹme, koonn jäʹrjstet 20.5.2025 Aanrest vueʹssen Euroopp alggmeerturismmkonfereeʹnsest EITC 2025:st. Vuässõõttâd vuäitt še ougglõsõhttvuõđin.

Jäʹrjstõõllâmtåimmkåʹdd räukk vuõltteed abstraaktid tuʹtǩǩeemsymposiuuʹme. Tuäivvap mieʹldd empiirlaž tuʹtǩǩeempõʹmmjid jeeʹres tiõđsueʹjin mieʹldd looǥǥeeʹl turismm- da alggmeertuʹtǩǩummuš, õhttsažkåʹddtiõđ veiddsõbân, tällõstiõđ da vuõiggâdvuõtt-tiõđ. Akateemlaž põʹmmji lââʹssen smeʹllkâʹttep rääʹsstääʹzz alggmeerõõutstõõzzid vuõltteed jiiʹjjes čuäjtõõzzid, kookk vuâđđâʹvve sij ǩiõččmid da maaiʹlmkooveez. Uʹvddep vuõss-sââʹj čuäjtõõzzid, kookk vuâđđâʹvve alggmeerai naaʹlid õlmmeed teâđ (ouddm. mainnâz leʹbe laaul) da vuäiʹtte toiʹmmjed viõkkuʹvddi inspiraatio käivvan alggmeerõutstõõzzid da – põõrǥâsniiʹǩǩid.

Symposiuum teeʹmm da ǩieʹssi äʹššvuuʹd

Tuʹtǩǩeemsymposiuum teeʹmmen lij turismm da alggmeerai kulttuuräʹrbb. Turiism da alggmeerai kulttuurääʹrb kõõsk da õhttvuõđ, äʹnstemviârtõõzz, äärvouddmõš da leiʹǧǧ rajjtõõzz lie leämmaž kõrrsen saǥstõllum ääʹšš. Ǥu turismm lij alggmeerjååʹđtõõzzâst leʹbe oouʹduum ciʹsttjeei kueiʹmmkõskkvuõđâst pääiklaž alggmeerõutstõõzzivuiʹm, tõʹst vuäitt leeʹd samai kaallšõs rool kulttuur seeiltummšest da jeälltummšest, kuäʹss tõt taʹrjjad vueiʹttemvuõđid alggmeerõutstõõzzid da -põõrǥâsniiʹǩǩid. Alggmeerturismm vuäitt raaveed alggmeerõutstõõzzid tääl peäʹlnn raajeeʹl tuâjjpaaiʹǩid da tiânnsid äʹrbbvuõđlaž teâđ vaaldšeeʹjid da vueiʹttemvuõđid nuõrr puõlvvõʹǩǩe mättjed da šõddâd siltteei vuäppsen, maainâsčeäʹppen, ǩiõtt-tuâjjliʹžžen da põõrǥâsneʹǩǩen. Što tät vuäitči šõddâd tuõttân, alggmeerturismm âlgg vuäjted tõi õutstõõzzi sizz, koʹst teâtt puätt. Alggmeer âʹlǧǧe vueiʹtted mainsted jiiʹjjeez mainnsid turiism õhttvuõđâst.

Alggmeer da -tuʹtǩǩummuš lie kritisâsttam alggmeerai kulttuurääʹrb äuʹǩǩenâânnmõõžž turiismâst juʹn kuuʹǩǩ. Saǥstõõllmõõžž kulttuursaž äʹnstummšest da turiism hääitlaž vaaiktõõzzin alggmeeraid lie mââimõs lååʹjeeʹǩǩpõõʹji ääiʹj liâvvnam õõlmâs teâđstummša. Tän ǩeeʹjjest kulttuursaž äʹnstummuš da alggmeerai kulttuurääʹrb äuʹǩǩenâânnmõš lie vuäittam vuäǯǯad vaarčõõzzjab da peittsab häämaid peʹce turiismâst, nuʹtt še veiddsõbân jäärnaǩtååimast da populaarkulttuurâst. Ruânnpõõssma veʹrddeemnalla åårrai alggmeerpõõssmõš lij ođđ eettmõš, koon tän räjja lij tuʹtǩǩuum occanj turiʹsmme leʹbe jeeʹres jäärnaǩtåimma kuuleeʹl. Nuʹtt še tõn veiddsab õhttsažkååddlaž vaaiktõõzzid jeät leäkku jiânnai tuʹtǩǩuum.

Ruânnpõõssmõš lij še kõskksaž äʹšš turiismâst, kååʹtt šâdd alggmeerai jânnmin. Tõt vuäǯǯ turismmjäärnaǩtååim čuäʹjted ǩeâllʼjeeʹjen peeiteeʹl tõn soʹrmmes vaaiktõõzzid luâtt- da kulttuurpirrõõzzid. Ruânnpõõssji juuʹrdet leäʹmen vaʹstteemvuõđlaž, ǩeâllʼjeei põrggâz, da tän viggmõõžž sääʹttet veeideed kuõskkâd naaʹlid, koivuiʹm põrggâz âʹnne alggmeeraid da – kulttuurid. Jååʹttmen åårrai äimmõskriis da tõõzz kuulli ruânn seʹrddem pannvuõiggvuõđeezvuiʹm lie še vaarrân alggmeerai kulttuurärbba. Õuddmiârkkân Sääʹmjânnmest piõggstroiʹttli raajjmõš sätt vaar vuâlla puäʒʒhååid, kååʹtt juʹn ǩeârdd määdd äʹnstummšest, kuåivvsin, veiddsõs muõrrčuõppmõõžžin da jeeʹres ǩeâštʼteei mäddââʹnnemnaaʹlin, mieʹldd looǥǥeeʹl turiism. Ekomiârk da ǩeâllʼjeei turiism sertifikaatt vuäiʹtte peiʹtted sizz täid da jeeʹres pannvuõiggmiõllsažvuõđid. Seämma ääiʹj alggmeer räʹjje jiiʹjjes eettlaž vuäppõõzzid da sertifikaattid turiʹsmme tääʹvtõsân vuäǯǯad tõʹst ravvsõbân ǩidd. Turiismâst da alggmeerain vuäiʹtte še leeʹd luâđ suõjjlummšest õhttsaž intreeʹss. Aarktlaž turismm ij ooʹnnast pueʹrrvââjjai pirrõõzztaa.

Turismm äuʹǩǩad kulttuurääʹrb määŋgnalla. Museo, kookk meäʹrteeʹlmes meâldlânji rueʹǩǩe, seeilte da čuäʹjte kulttuurääʹrb, lie tobddsõmâs turismmpääiʹǩ. Meersaž kulttuurääʹrb õõl tõid lij jiânnai norrum alggmeerai kulttuuräʹrbb. Alggmeerai kulttuurääʹrb vuäʹmstummšest, vaaldšummšest da čuäʹjtummšest lij saǥstõllum määŋgai lååʹjeeʹǩǩpõõʹji ääiʹj nuʹtt museomaaiʹlm seʹst ǥu alggmeeraivuiʹm. Ânnʼjõžääiʹj alggmeerai vuõiggâdvuõtt kulttuurärbbses lij tobdstum õinn veiddsõbân. Tän ǩeeʹjjest alttuum norldõõǥǥi maacctemhaʹŋǩǩõõzz lie šõõddtam veiddsab kulttuuräʹrbbǩeeʹdd dekolonisaatiokaiʹbbjõõzzid da -põrggmõõžžid, koin kaauʹni maacctummuš jânnmeez lij čuäʹjtam čuõkku veiddsab õutstõsvuâlǥaž kulttuurääʹrb vaaldšmavälddmõʹšše da oʹđđestmeäʹrtõõllmõʹšše alggmeerai maaiʹlmin da vueʹlǧǧemsõõʹjin ǩiõččeeʹl. Museo alggmeervuâlǥaž oʹđđestmeäʹrtõõllmõs lij maaiʹlmveiddsaž eettmõš, koʹst museo jurddi taʹrǩstõõlât oʹđđest. Vaajtõsmääinlaž õutstõsvuâlǥaž maalli õõuʹdummuš – dekolonisaatio da alggmeerstummuš − lij ođđ saakkân še turismmsektoorâst turismmtuʹtǩǩummuž mieʹldd looǥǥeeʹl. Tääʹvtõsân lij raajjâd vuõiggmiõllsab õhttsažkååʹdd, tällõõzz da teâđpuuʹtʼtemnaaʹlid. Alggmeermuseoi da turiism kõskkvuõđid lij kuuitâǥ tuʹtǩǩuum tän räjja ooccanj.

Symposiuum miõllǩieʹssi äʹššen lie turiism, alggmeerai kulttuurääʹrb da täi äʹššvuuʹdi čuõppâmceäkkaz:

• vaʹstteemvuõtt, ǩeâllʼjemvuõtt da vuõiggmiõllsažvuõtt
• äimmõsmuuttâs da luâttjaukkmõš
• kulttuursaž äʹnstummuš
• kolonialismm, dekolonisaatio da alggmeerstummuš
• eettlaž vuäppõõzz, sertifiâsttmõõžž
• alggmeermuseo
• ânnʼjõžäiggsaž alggmeerai kulttuurpuuʹtʼtummuš da kulttuuri jeälltummuš
• suåvtõõllmõš
• alggmeerõutstõõzzi vuässõõttmõš
• alggmeerpõõrǥâsvuõtt da -jäärnaǩtååim õõuʹdummuš
• alggmeerai ontologia, epistemologia da metodologia

Akateemlaž tuʹtǩǩeemabstraakt da õutstõsprojeeʹkti abstraakt

Älšsmâʹttep alggmeeraid kuullʼjid da kuulǩaʹnes tuʹtǩǩeeʹjid di alggmeerõutstõõzzid eeʹttkõʹsttjid čuäʹjteeʹjid vuõltteed abstraaktid. Akateemlaž tuʹtǩǩeeʹjin raukkâp abstraaktid, kookk lie jäänmõsân 400 sääʹnned kuuʹǩǩ (meädda looǥǥeeʹl teâttkääiv). Abstraakt âʹlǧǧe leeʹd ǩeeʹrjteeʹjes tuejjeem empiirlaž tuʹtǩǩummša vuâđđõõvvi da eŋgglõsǩiõʹlle.

abstraaktâst âlgg leeʹd:

• pâʹjjǩeeʹrjtõs
• 3−5 čooudsääʹn
• vuäʹnkõs õʹhtteǩeässmõš tuâkksest, mõõntõõllmõõžžin, puʹhttmin da juurdpuättmõõžžin
• õʹhtteǩieʹssemceälkkmõš tuâj miârktõõzzâst symposiuum temma.

Alggmeerõutstõõzzi čuäjtõõzz abstraakt âʹlǧǧe leeʹd eŋgglõsǩiõʹlle da jäänmõsân 500 sääʹnned kuuʹǩǩ. Tõi âlgg ââʹnned seʹst õutstõsprojeeʹkt:

• pâʹjjǩeeʹrjtõs
• 3−5 čooudsääʹn
• vuäʹnkõs õʹhtteǩeässmõš projeeʹkt tuâkksest, õutstõõzzâst, koʹst projeʹktt lij čõõđtum, puåđõõzzin da juurdpuättmõõžžin puäđlva vääras
• õʹhtteǩieʹssemceälkkmõš projeeʹkt miârktõõzzâst symposiuum temma.

Akateemlaž tuʹtǩǩeemabstraakt da õutstõsabstraakt âʹlǧǧe vuõltteed Microsoft Word – teâttõsân. Tõk âʹlǧǧe ââʹnned seʹst peäggtõõzz tõʹst, lij-a kõõččmõš akateemlaž avi õutstõsabstraaktâst di ǩeeʹrjteeʹji tiudd õhttvuõtt-teâđaid mieʹldd looǥǥeeʹl siʹjji:

• nõõm
• õhttvuõđid alggmeeraid, jos nåkam lie
• organisaatio
• neʹttpååʹštaddrõõzz

Abstraakti vuõltteeʹji vaʹstteemnalla lij, što abstraakti ǩiõl vuõiggvuõtt lij taʹrǩstum. Ooʹccmõsân õhtt ǩeeʹrjteeʹjin âlgg vuässõõttâd symposiuuʹme pääiʹǩ âʹlnn leʹbe ougglõsõhttvuõđin, što põʹmmai vueiʹtet priimmâd loopplaž prograʹmme.

Abstraaktid vuõltteet neʹttpååʹšt mieʹldd addrõʹsse:

Symposiuum ǩiõll lij eŋgglõsǩiõll.

Ärvvtõõllâmproseʹss

Pukid abstraaktid verddsõsärvvtõõlât. Ärvvtõʹlle ärvvtâʹlle abstraaktid da tuejjee siâzztõõzzid jäʹrjstõõllâmtåimmkådda vaʹlljummši vääras. Jäʹrjstõõllâmtåimmkåʹdd tuʹmmad, priimât-a avi heelǥeet-a jeeʹrab abstraakt avi raaukât-a tõn teevvad. Jäʹrjstõõllâmtåimmkååʹdd tuʹmmstõõǥǥ lie looppla.

Puuʹtʼtõõzz

Alggmeerturiism tuʹtǩǩeemsymposiuuʹme primmum da toʹben čuäʹjtum akateemlaž da õutstõsprojeʹkttabstraakti raajjivuõiggâdvuõđ kuâđđje tuejjeejeez. Konfereeʹns neʹttseeidain õlmstââʹttet abstrakttǩeeʹrj pdf-häämast õuʹddel symposiuum.

Symposiuum mâŋŋa akateemlaž ǩeeʹrjteeʹjin lij vueiʹttemvuõtt õlmstâʹtted põʹmmjes õlltääʹzz meeraikõskksaž akateemlaž lõõst spesiaalnââmrest. Spesiaalnââmra vuõlttuum põʹmmai mâʹnne čõõđ lõõst normaal verddsõsärvvtõõllâmproseeʹss ij-ǥa jäʹrjstõõllâmtåimmkåʹdd tõn diõtt vueiʹt låʹppeed tõi õlmstâttmõõžž.

Vaʹlljuum õutstõsprojeeʹktid taʹrjjeet vueiʹttemvuõđ õlmstâʹtted õʹhtteǩieʹssmid projeeʹkteez pirr konfereʹnssrapoortâst, koonn õlmstââʹttet ääv neʹttčõõđtõsân TemaNord- õlmstâʹttemrääidast konfereeʹns mâŋŋa. Õlmstâttmõõžž puuʹtʼteeʹjen lij Ǩeâllʼjeei alggmeerturismm Tâʹvvjânnmi aarktlaž vuuʹdin -projeʹktt, koon teäggat Tâʹvvjânnmi Ministersuåvtõõzz aarktlaž õhttsažtuâj programm. Projeʹktt tuärjjad konfereeʹns čõõđ viikkmõõžž.

Iʹlmmtõõttmõš

Iʹlmmtõõttmõš tääiʹben. Ougglõsvuässõõttjid ij leäkku iʹlmmtõõttâm-mähss. Pääiʹǩ âʹlnn vuässõõttjin peʹrrjet iʹlmmtõõttâm-määus käʹtted kõskkpeiʹvvporrmõõžž da kooʹfi koolaid. Pääiʹǩ âʹlnn vuässõõtti mäʹhsse jiijj še mäʹtǩǩ- da innsââʹjjkoolain. Iʹlmmtõõttâmseeidain käunnai teâtt vuäǯǯmest åårrai innsââʹjjpaaiʹǩin.

Tääʹrǩes peiʹvvmeäʹr

30.11.2024: Mââimõs peiʹvv vuõltteed abstraakt
15.1.2025: Abstraakti ǩeeʹrjteei vuäǯǯa teâđ jäʹrjstõõllâmtåimmkååʹdd tuʹmmstõõǥǥin abstraakteez kuõskeeʹl
31.1.2025: Mââimõs peiʹvv primmum abstraakti ǩeeʹrjteeʹjid raaveed põʹmmai čuäʹjtummuž symposiuumâst
20.5.2025: Abstraakti ǩeeʹrjteei čuäʹjte põʹmmjes alggmeerturiism tuʹtǩǩeemsymposiuumâst Lââʹssteâđ:

Symposiuum jäʹrjstummuž teäggat Lääʹdd Mättʼtõs- da kulttuurministeria.

Konfereeʹns jäʹrjstet hybriidân, vuässõõttâd vuäitt nuʹt pääiʹǩ âʹlnn Aanrest Sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozzâst leʹbe ougglõsõhttvuõđin. Maksimvuässõõttimieʹrr pääiʹǩ âʹlnn Aanrest lij 200. Puk vuässõõtti, kueʹss da mainsteei âʹlǧǧe iʹlmmtõõttâd konferenssa. Konfereeʹnsest ij leäkku vuässõõttâm-mähss, leša jäʹrjsteei nåʹrre stuällõõttâmkoolaid vuässõõttjin (prograʹmme mieʹrǩǩuum kååʹf da kõskkpeiʹvvporrmõõžž). Stuällõõttâmkoolaid âlgg mäʹhssed õuddǩiõʹtte. Kõskkpeiʹvvporrmõõžžid taʹrjjee koolm restraantâst, Sajoozzâst, Siidast da Wilderness Juutuast. Iʹlmmtõõttmõš poott vueʹssmannu 5. peeiʹv 2025. Iʹlmmtõõđ konferenssa da jeäʹǩǩesprograʹmme ââʹneeʹl tän iʹlmmtõõttâmlomaakk. Lomakk lij eŋgglõsǩiõllsaž. Jos tuʹnne lij vaiggâd tieuʹdded lomaakk vääʹld õhttvuõđ koŋŋgreʹsskääzzkõʹsse (), koʹst tuu vieʹǩǩtet lääddas.

Stuällõõttâm-määus:

• Kååʹf da kõskkpeiʹvvporrmõš Sajoozzâst: 26 €/peiʹvv
• Kååʹf da kõskkpeiʹvvporrmõš Siidast: 29 €/peiʹvv
• Kååʹf da kõskkpeiʹvvporrmõš Wilderness Juutua: 32 €/peiʹvv
• Jeäʹǩǩes-stueʹll mââibaarǥ 20.5.: 51 €
• Jeäʹǩǩes-stueʹll seärad 21.5.: 77 €
• Jeäʹǩǩes-stueʹll nelljdpeeiʹv 22.5.: 51 €

Ǩeʹrddemǩeʹddjååʹđtõõzz

Jäʹrjsteei lie tiʹllʼjam privattjååʹđtõõzz täid ǩeʹrddmid:

• Vu 19.5., ǩeârddmõš Heʹlssen – Âʹvvel čiâss 21:45-23:15
• Mâ 20.5., ǩeârddmõš Heʹlssen – Âʹvvel čiâss 8:10-10:20
• Mâ 20.5., ǩeârddmõš Heʹlssen – Âʹvvel čiâss 20:15-21:45
• Pi 23.5., ǩeârddmõš Âʹvvel – Heʹlssen čiâss 22:00-23:30

Hâʹdd 20 €/mäʹtǩǩ, iʹlmmtõõđ jååʹđtõʹsse iʹlmmtõõttâmlomaakkin.

Määus

Vuässõõttâm-määus ärvvlââʹsspiiđ lij 0 %. Vaʹlljed mäʹhssemnääʹl iʹlmmtõõttâmlomaakkin – vuäitak vaʹlljeed

• Neʹttbaŋkkmähss (Paytrail)
• MobilePay (Paytrail)
• Kredittkortt (Visa/MasterCard/Visa Electron/American Express – Paytrail)
• Laasktõs

Jos vaʹlljääk laasktõõzz, ton õõlǥak iʹlmmted lomaakkin äšša kuulli pääiʹǩest jeeʹrben laasktemaddrõõzz. Pukid laaskid lââʹzzet laasktõslââʹzz 10 €.

Tuõivvi joukklaaskâst vuäitak vuõltteed neʹttpååʹšt mieʹldd koŋŋreʹsskääzzkõʹsse () – iʹlmmet saaǥǥâst laasktemaddrõõzz, vueiʹtlvaž viiʹttjemteâđaid da laasktum oummui nõõmid.

Jårrâʹsttem-määin

Jårrâsttmõš âlgg tuejjeed neʹttpååʹšt mieʹldd koŋŋreʹsskääzzkõʹsse (). Jeäʹǩǩes-stueʹllmääusaid maacctet, jos jårrâsttmõõžž tuejjeet 14.4.2025 mõõneeʹst, da kõskkpeiʹvvporrmõš- da kååʹffmääusaid, jos jårrâsttmõõžž tuejjeet 5.5.2025 mõõneeʹst. Mâŋŋa täi peiʹvvmieʹri määusaid jeät maacctuku. Pukin maacctum määusain tuõʹllʼjet ǩiõttʼtõõllâm-määus 20 €. Vuässõõttmõõžž serddmõš nuuʹbb ooumže lij määustem.

World Indigenous Tourism Alliance, Sääʹmteʹǧǧ da Lappi universiteʹtt jäʹrjste meeraikõskksaž alggmeerturismmkonfereeʹns Aanrest vueʹssmannust 2025.

Konfereeʹns väʹlddteeʹmmen lij eettlânji ǩeâllʼjeei alggmeerturismm. Jeäʹrben vuäjjnet maatkčummša, kååʹtt šâdd Euroopp aarktlaž vuuʹdin.

Konfereeʹns jäʹrjstet Lääʹdd Mättʼtõs- da kulttuurministeria miõttâm spesiaalveäʹǩǩvuõđin.

Haʹŋǩǩõs ravsmâtt ǩeâllʼjeei alggmeerturiism õõudâsviikkmõõžž Tâʹvvjânnmi aarktlaž vuuʹdin säimmõõttmõõžž da õhttsažtuâj veäkka, koid vuässâʹtte Ruânnjânnmest, Taarrjânnmest, Ruõccjânnmest, Lääʹddjânnmest da jeeʹres jânnmin toiʹmmjeei alggmeerturismmpõõrǥâsneeʹǩǩ, Sääʹmteeʹǧǧ, universiteeʹtt, turiism organisaatio di World Indigenous Tourism Alliance. Haʹŋǩǩõõzz tååim šâʹdde Euroopp alggmeerturismmkonfereeʹns EITC 2025 seʹst Aanrest vueʹssmannust 2025.

Haʹŋǩǩõõzz tääʹvtõsân lij ravsmâʹtted ǩeâllʼjeei alggmeerturiism õõudâsviikkmõõžž Tâʹvvjânnmi aarktlaž vuuʹdin:

• altteeʹl da raaveeʹl õhttsažtuâjast čõõđ aarktlaž vuuʹd šõddi teâđ õhttsaž raajjmõõžž da vaalmâšvuõđi ooudâsviikkmõõžž
• tuärjjeeʹl pääiklaž turiism mieʹrrorganisaatioid da põrggsid tõi strateeglaž täävtõõzzin ǩeâllʼjeei jäärnaǩtåimmčåuddmõõžžid kuõskeeʹl

Haʹŋǩǩõõzz teäggat Tâʹvvjânnmi Ministersuåvtõõzz aarktlaž õhttsažtuâj programm.

Haʹŋǩǩõskueiʹm