Porrmõš-staan

Porrmõš-staan miârkkšââvv vueʹjj, koʹst pukin oummuin lij čõõđ ääiʹj fyyslaž, sosiaalʼlaž da tällõõzzlaž vueiʹttemvuõtt haʹŋǩǩeed nokk jiânnai, staanlaž da toʹlmmeš porrmõõžž, kååʹtt vaʹsttad sij porrmõštaarbid da miõlstummšid tiõrvvsallaš da aktiivlaž jieʹllem vääras. Tät meeraikõskksânji õnnum meäʹrtelm vuâđđââvv ÕM poorrâmaaunâs- da mäddtäällorganisaatio (FAO) linnjõʹsse da âânn seʹst nellj vuälladvuõđ:

• Vuäǯǯamvuõtt – porrmõš lij nokk jiânnai vuäǯǯmest
• Vuällamvuõtt – oummin lie väär da vueiʹttemvuõtt vuäǯǯad porrmõõžž
• Ââʹntemvuõtt – porrmõš lij toʹlmmeš, staanlaž da tiõrvvsallaš
• Nâânn vuäǯǯamvuõtt – nâânn vueʹǩǩ še kriisi da põõʹji vaajtõõllmõõžži ääiʹj

Lääʹddjânnmest porrmõš-staan âânn seʹst še huâllvaʹrrjõõttmõõžž da dommjânnmallaš porrmõšpuuʹtʼtummuž staanmõõžž, jeäʹrben pannšam vuõʹjjin, di ǩeâllʼjeei õuddnummuž vuâđđjurddji jääʹǩǩtummuž porrmõšpuuʹtʼtummšest da -âânnmõõžžâst.

Tän õhttvuõđâst porrmõš-staan kätt še kulttuursaž porrmõš-staan: vuõiggâdvuõđ da vueiʹttemvuõđ vuäǯǯad, ââʹnned da seʹrdded õõudårra jiiʹjjes kulttuuʹre kuulli porrmõõžžid, kookk lie haʹŋǩǩuum äʹrbbvuõđlaž mõõntõõllmõõžživuiʹm da luâttjårrõõzz ciʹsttjeeʹl (õuddm. Puõccuvueʹǯǯ, kueʹll, mueʹrj, šiil). Porrmõš-staan lij ǩiiddâs vueʹss säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjjin da äʹrbbvuõđlaž teâđast (árbevirolaš diehtu, ärbivuáválâš tiätu), da tõn teâuddjummuš ooudald luâttväärai vaʹstteemvuõđlaž da eettlânji ǩeâllʼjeei âânnmõõžž di äimmõõzz, pirrõõzz da kulttuursaž vuõiggâdvuõđi staanmõõžž.

Äimmõsmuuttâs lij õhtt jäänmõsân miârkteei porrmõš-staan vaareei tuejjeeʹjin. Säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjj lie čuuʹt viõǥǥteeʹm äimmõsmuttâz vaaiktõõzzid. Kueʹllnaaʹli occnummuš da šlaaji mottjummuš, puõccui palggâmvuuʹdi huânnʼnummuš, šõŋŋnääʹl aʹrvveeǩâʹnesvuõtt da muõtti muttâz vaigsmâʹtte nuʹtt porrmõõžž haʹŋǩǩummuž ǥu äʹrbbvuõđlaž mõõntõõllmi âânnmõõžž. Tät vaigsmâtt vaʹǯǯtõõzzi nuʹtt fyyslaž ǥu kulttuursaž porrmõš-staan, tõn diõtt ǥu äʹrbbvuõđlaž porrmõõžž da tõid kuulli teâtt lie vueʹss säʹmmlai identiteeʹttest di kulttuursaž juätkkjemvuõđâst.

Porrmõš-staan lij vuâđđvuõiggâdvuõtt. Säʹmmlai čõõʹlmi tät miârkkšââvv še vuõiggâdvuõđ jiiʹjjes porrmõšriâšldõʹǩǩe, kååʹtt vuâđđââvv äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjjid da kulttuursânji miârkteei porrmõõžžid. Nääiʹt porrmõš-staan kooll ǩiddsânji alggmeerai vuõiggâdvuõʹtte ooudâs juäʹtǩǩed jiiʹjjes kulttuur da jieʹllemnääʹl. Porrmõš-staan kulttuursaž vuälladvuõtt lij raavuum še meeraikõskksaž alggmeeraid kuõskki vuõiggâdvuõđin, koʹst piijât teädd äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjji, teâđ da kulttuur juätkjemvuõđ staanmõʹšše.

Sääʹmturiismâst porrmõš-staan vuäitt kuâsttjed õuddmiârkkân tõʹst, što taʹrjjuum veär vuâđđâʹvve pääiklaž da äʹrbbvuõđlaž aunnsid, koid haʹŋǩǩeet vaʹstteemvuõđlaž da eettlânji ǩeâllʼjeeinalla, õhttsažtuâjast pääiklažõutstõõzzin. Tät tuärjjad nuʹtt ekolooglaž ǩeâllʼjemvuõđ da ǩiõrddâmvuõđ ǥu kulttuursaž juätkkjemvuõđ.

Porrmõš-staan da tõõzz kuulli kulttuursaž vuälladvuõđ vuõiggâdvuõđlaž vuâđđ lij raavuum määŋgain meeraikõskksaž suåppmõõžžin da čõõđtõõzzin:

• ÕM tällõõzzlaž, sosiaalʼlaž da čuõvtõõzzlaž vuõiggâdvuõđid kuõskki suåppmõš CESCR, artikla 11
  • stään juõʹǩǩkiʹžže vuõiggâdvuõđ riʹjttjeei porrmõʹšše.
• ILO õõlmâs-suåppmõš nr 169 da
• ÕM čõõđtõs alggmeerai vuõiggâdvuõđin (UNDRIP)
  • raavee alggmeerai vuõiggâdvuõđ jiiʹjjes kulttuur luõvâs harjjtummša di luõvâs da tiõttu vuâđđõõvvi õuddmiâsttmõõžž (FPIC) vuâđđjurddi.