Šoŋŋâdâhnubástus

Šoŋŋâdâhnubástussáin uáivilduvvoo táválávt ulmuu tooimâ tovâttem šoŋŋâduv nubástus kuhes áigáduvâst. Ton suijân lii eromâšávt šaddovisteluoštui lasanem já tot uáinoo eereeb iärrás koskâliegâsvuotâtiilij paijaanmin, eromâš korrâ šooŋâi lassaanmin sehe iveaaigij mulsâšuddâm hemâdâssân.

Arktâsijn kuávluin šoŋŋâdâhnubástus ovdân maaŋgâkiärdásijn liävttoin ko verdid eennâmpáálu eres oosijd – paaihij joba neeljikiärdásávt. Taat toovât ovdâmerkkân šooŋâ nubástum kivkked, hiäjus keerdijd muotâkerdijd, lasanem arvemeerijd já riiskâ meccipuálui lassaanmân.

Mihheen ekosysteemist tâi luándu pirrâjotemist ij pääsi šoŋŋâdâhnubástus ulguubel. Šoŋŋâdâhnubástus vaikuttâsah čyeccih ei. sämikulttuur tááhust eellimteháláid tahheid, tego varriistâlmân, luándust jotemân, njálmálii ärbivuáválii tiätun ( äʹrbbvuõđlaž teâtt, árbevirolaš diehtu, perinteinen tieto) já ärbivuáváláid iäláttâssáid (ei. puásuituálun já kuáláástmân). Muttojeijee tileh hiäjusmiteh kuáttummáhđulâšvuođâid, kyelinaalijd já torvolijd kiäinuid, já návt hiäjusmiteh kulttuurlii jotkuuvâšvuođâ já eettisávt kilelis sämimađhâšem hinnáid.

OA šoŋŋâdâhnubástusân kyeskee raamisopâmuš (UNFCCC) miäruštâllâm mield šoŋŋâdâhnubástussáin uáivilduvvojeh eennâmpáálu šoŋŋâduv nubástusah, moh šaddeh njuolgist tâi epinjuolgist ulmuu toimâmist já moh nubásmiteh áimukeerdi čuággánmâš sehe láá luándulii šoŋŋâduv mulsâšuddâm lasseen aiccâmist viärdádâllâmtohálijn áigáduvâin.

Haldâttâsâikoskâsii šoŋŋâdâhnubástuspaaneel IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) mield šoŋŋâdâhnubástus uáivild nubástus šoŋŋâduv tiileest, mon puáhtá aiccâđ ovdâmerkkân lovottâhlij vuovijguin šoŋŋâduv koskâáárvu já/tâi mulsâšuddâm nubástussân, já mii juátkoo kuhháá, tijpâlávt iheluuvijd tâi kuhheeb ääigi. Nubástus sáttá šoddâđ luándulijn siskáldâs prosesijn, ulguupiälái págutteijei tiet (tego piäiváá aktiivlâšvuođâ mulsâšudmijn tâi tullâvaarij rusomijn) tâi ulmuu tovâttem, kuhesáigásijn nubástusâin áimukeerdi čuággánmâšâst tâi eennâmkevttimist.

Šoŋŋâdâhlaavâ (423/2022) mield staatâ virgeomâhái pargon lii tuástuđ šoŋŋâdâhnubástus já ovdediđ toos vuáhádume, väldimáin eromâšávt huámmášumán algâaalmugij, tego sämmilij, vuoigâdvuođâid já uásálistemmáhđulâšvuođâid já kunnijâtmáin taid.