Bures boahtin Eurohpa eamiálbmotturismakonferensii EITC 2025:i!

World Indigenous Tourism Alliance (WINTA) ovttas Sámedikkiin ja Lappi universitehtain bovde buohkaid, geat leat beroštuvvan áššis, Eurohpa eamiálbmotturismakonferensii EITC 2025:i, mii lágiduvvo 20.−22.5.2025 Anáris. Oassálastit sáhttá sihke báikki alde ja gáiddusin.

Konfereanssas lea guovddáš temán ehtalaččat suvdilis eamiálbmotmátkeealáhus. Ordnejeaddjit sávvet liekkus bures boahtima buohkaide, geat leat áššis beroštuvvan, erenomážit eamiálbmogiidda gullevaš mátkeealáhusfitnodatolbmuide ja čanusjoavkkuide Sámis, Ruonáeatnamis ja eará guovlluin máilmmis, ja maiddái turismasuorggi eará ovddasteaddjiide, geat laktásit áššái, ja dan lassin eamiálbmotdutkiide.

Konfereanssa oassin lágiduvvo 20.5.2025 eamiálbmotturismma dutkansymposium. Ja
21.−22.5.2025 biddjo deaddu ehtalaččat suvdilis eamiálbmotmátkeealáhusa geavadii.

Konfereanssas lea simultánatulkon eaŋgalsgillii, anáraš-, nuortalaš- ja davvisámegillii ja suomagillii. Dutkansymposium giellan lea dušše eaŋgalsgiella.
Almmuheapmi konferensii dáhpáhuvvá dáppe. Gáiddusin oassálastiide ii leat almmuhanmáksu. Báikki alde oassálastiin berrojuvvo oassálastinmáksu boradangoluid gokčama várás. Báikki alde oassálastit mákset ieža maiddái mátke- ja idjadangoluid. Almmuhansiidduin gávdnojit dieđut idjadanmolssaeavttuin, mat leat fállun.

Oahpahus- ja kulturministeriija lea mieđihan sierradoarjaga konfereanssa lágideami várás.

Eamiálbmotmátkeealáhusa dutkansymposium

World Indigenous Tourism Alliance (WINTA) ovttas Sámedikkiin ja Lappi universitehtain bovde buohkaid, geat leat beroštuvvan áššis, Eamiálbmotmátkeealáhusa dutkansymposiumii, mii ordnejuvvo 20.5.2025 Anáris Eurohpa eamiálbmotturismakonfereanssa EITC 2025 oassin. Oassálastit sáhttá maiddái gáiddusin.

Ordnendoaibmagoddi bivdá sáddet abstrávttaid dutkansymposiumii. Sávvat, ahte fárrui bohtet empiralaš dutkanbáhpárat sierra dieđasurggiin, omd. mátkeealáhus- ja eamiálbmotdutkan, servodatdiehtagat viidásabbot, ekonomiijadiehtagat ja vuoigatvuođadiehtagat. Akademalaš báhpáriid lassin mii doaivut, ahte dábálaš, árgabeaivve eamiálbmotservošat sáddejit iežaset ovdanbuktimiid, mat vuođđuduvvet sin vásáhusaide ja máilmmigovaide. Mii fállat ovdasaji ovdanbuktimiidda, mat vuođđuduvvet eamiálbmogiid vugiide ovdanbuktit dieđuid (omd. máinnasteapmi dahje lávlun) ja mat sáhttet doaibmat dakkár inspirašuvdnan, mat addet fámuid eamiálbmotservošiidda ja -fitnodatolbmuide.

Symposium temá ja fáttát, mat leat beroštumi vuolde

Dutkansymposium temán leat mátkeealáhus ja eamiálbmogiid kulturárbi. Mátkeealáhusa ja eamiálbmogiid kulturárbbi gaskavuođat ja oktavuođat, ráđastallansivahusat, árvvusatnin ja badjelmearálaš ráddjehusat leat leamaš garra ságastallama vuolde. Go mátkeealáhus lea eamiálbmogiid jođiheami vuolde dahje juo lea ovddiduvvon gudnejahtti verddevuođa bokte báikkálaš eamiálbmotservošiiguin, das sáhttá leat hui dehálaš rolla kultuvrra seailluheamis ja ealáskahttimis, ja dalle dat fállá vejolašvuođaid eamiálbmotservošiidda ja -fitnodatolbmuide. Eamiálbmotmátkeealáhus sáhttá nannet eamiálbmotservošiid ekonomalaččat nu, ahte fállá bargosajiid ja boađuid árbevirolaš dieđu hálddašeaddjiide ja vejolašvuođaid nuorat buolvvaide oahppat ja ovdánit čeahpes ofelažžan, máinnasteaddjin, duojárin ja fitnodatolmmožin. Vai dát sáhtášii dáhpáhuvvat, eamiálbmotmátkeealáhusa galgá laktit daid servošiid sisa, gos diehtu boahtá. Eamiálbmogat galget sáhttit muitalit iežaset muitalusa mátkeealáhusa oktavuođas.

Eamiálbmogat ja -dutkan leat kritiseren eamiálbmogiid kulturárbbi ávkingeavaheami mátkeealáhusas jo guhká. Ságastallamat kultuvrralaš oamážastimis ja mátkeealáhusa vahátlaš váikkuhusain eamiálbmogiidda leat maŋimuš logijagiid áigge leavvan almmolaš diđolašvuhtii. Dan dihte kultuvrralaš oamážastin ja eamiálbmogiid kulturárbbi ávkingeavaheapmi leat sáhttán oažžut fiinásut ja čihkosut vugiid earret mátkeealáhusas, muhto maiddái viidásabbot fitnodatdoaimmas ja populárakultuvrras. Eamiálbmotbassan, man sáhttá veardidit ruonábassamii, lea ođđa albmanus, man lea doaisttážii dutkan uhcán mátkeealáhusa dahje eará fitnodatdoaimma oktavuođas. Maiddái dan viidásut servodatlaš váikkuhusat eai leat jur dutkojuvvon.

Ruonábassan lea maiddái dehálaš ášši mátkeealáhusas, mii dáhpáhuvvá eamiálbmogiid eatnamiin. Dat fidne turismafitnodatdoaimma oidnot dakkárin, ahte doaibma lea suvdil, ja ruonábassan maiddái čiehká fitnodatdoaimma duššadeaddji váikkuhusaid luonddu- ja kulturbirrasiidda. Fitnodagaid, geat geavahit ruonábassama, navdet, ahte dat leat vásttolaččat ja suvdilat, ja dát navddus vejolaččat viiddiduvvo guoskat doaibmavugiid, man láhkai fitnodagat doibmet eamiálbmogiiguin ja -kultuvrraiguin. Dálkkádatkriisa, mii lea jođus, ja dasa laktáseaddji ruoná sirdáseapmi oktan eahpevuoiggalašvuođaiguin leat maiddái áitagat eamiálbmogiid kulturárbái. Ovdamearkan Sámis bieggafápmorusttegiid huksen áitá boazodoalu, mii juo gillá eatnama massimis, ruvkkiin, viiddes vuovdečuollamiin ja eará gilvaleaddji eanageavahanvugiin, nugo mátkeealáhusas. Ekomearkkat ja suvdilis mátkeealáhusa sertifikáhtat sáhttet čiehkat sisa dáid ja eará eahpevuoiggalašvuođaid. Seamma áigge eamiálbmogat ráhkadit iežaset ehtalaš rávvagiid ja sertifikáhtaid mátkeealáhussii dan dihte, ahte ožžot mátkeealáhusas nannosabbot gitta. Mátkeealáhusas ja eamiálbmogiin sáhttet leat luonddu suodjaleamis maiddái oktasaš intreassat. Árktalaš mátkeealáhus ii birge almmá buresbirgejeaddji birrasa haga.

Mátkeealáhus ávkkástallá kulturárbbiin máŋgga láhkai. Museat, mat meroštallamiid mielde vurkejit, seailluhit ja ovdanbuktet kulturárbbi, leat beakkáneamos turistabáikkiid joavkkus. Álbmotlaš kulturárbbi lassin museaide lea čoggojuvvon olu maiddái eamiálbmogiid kulturárbi. Eamiálbmogiid kulturárbbi oamasteamis, hálddašeamis ja ovdanbuktimis lea ságastallon máŋggaid logijagiid áigge sihke museamáilmmi siste ja eamiálbmogiiguin. Dán áigge eamiálbmogiid vuoigatvuohta kulturárbái lea dovddastuvvon viidásabbot maid ovdal. Dán boađusin álggahuvvon čoakkáldagaid máhcahanprošeavttat leat bohciidahttán viidásut kulturárbegietti dekoloniaserengáibádusaid ja -figgamušaid, main dávviriid máhcaheapmi ruovttueatnamiidda lea dihkkádan luotta viidásut searvvušvuđot kulturárbbi hálduiváldimii ja ođđasit meroštallamii eamiálbmogiid máilmmiid ja vuolggasajiid perspektiivvas. Musea eamiálbmotvuđot ođđasit meroštallan lea máilmmiviidosaš albmanus, mas musea dárkkuhus guorahallo ođđasit. Molssaevttolaš searvvušvuđot málliid ovddideapmi – dekoloniseren ja eamiálbmotluhttin – lea ođđa ságastallanfáddá maiddái mátkeealáhussektoris nu, ahte mátkeealáhusdutkan lea fárus. Ulbmilin lea ráhkadit vuoiggalut servodaga, ekonomiija ja diehtobuvttadanvugiid. Eamiálbmotmuseaid ja mátkeealáhusa gaskavuođat leat goittotge dutkojuvvon doaisttážii uhcán.

Symposium beroštupmin leat mátkeealáhusa, eamiálbmogiid kulturárbbi ja čuovvovaš fáttáid gaskavuođat:

  • vásttolašvuohta, suvdilvuohta ja vuoiggalašvuohta
  • dálkkádatnuppástus ja luondojávku
  • kultuvrralaš oamážastin
  • kolonialisma, dekoloniseren ja eamiálbmotluhttin
  • ehtalaš rávvagat, sertifikáhtat
  • eamiálbmotmuseat
  • eamiálbmogiid dáláš kulturbuvttadeapmi ja kultuvrraid ealáskahttin
  • soabadallan
  • eamiálbmotservošiid oassálastin
  • eamiálbmotealáhushutkan ja fitnodatdoaimma ovddideapmi
  • eamiálbmogiid ontologiijat, epistemologiijat ja metodologiijat

Akademalaš dutkanabstrávttat ja searvvušprošeavttaid abstrávttat

Mii roahkasmahttit eamiálbmogiidda gullevaš dahje gulakeahtes dutkiid ja maiddái eará ovdanbuktiid, geat ovddastit eamiálbmotservošiid, sáddet abstrávttaid.

Akademalaš dutkiin bivdit abstrávttaid, mat leat eanemustá 400 sáni guhkkosaččat (gáldut eai rehkenasto mearrái). Abstrávttat galget vuođđuduvvat čálliid dahkan empiralaš dutkamuššii ja eaŋgalsgillii.

Abstrávttas galget leat:

  • bajilčála
  • 3-5 guovddášsáni
  • oanehis čoahkkáigeassu duogážis, metodain, bohtosiin ja loahppabohtosiin
  • čoahkkáigeassocealkka barggu mearkkašumis symposium temái.

Eamiálbmotservošiid ovdanbuktimiid abstrávttat galget leat eaŋgalsgillii ja eanemustá 500 sáni guhkkosaččat. Dat galget sisttisdoallat searvvušprošeavtta:

  • bajilčála
  • 3−5 guovddášsáni
  • oanehis čoahkkáigeasu prošeavtta duogážis, servošis, gos prošeakta lea ollašuhtton, bohtosiin ja loahppabohtosiin boahttevuođa várás
  • čoahkkáigeassocealkka prošeavtta mearkkašumis symposium temái.

Akademalaš dutkanabstrávttaid ja searvvušprošeaktaabstrávttaid galgá sáddet Microsoft Word -vuorkán. Dat galget sisttisdoallat máinnašumi das, leago gažaldat akademalaš vai searvvušabstrávttas ja das galget leat maiddái čálliid dievas oktavuođadieđut nu, ahte mielde leat:

  • namma
  • oktavuođat eamiálbmogiidda, jos dakkárat gávdnojit
  • organisašuvdna
  • šleađgapoastačujuhus.

Abstrávttaid sáddejeaddjiid vásttus lea, ahte abstrávttaid giela riektatvuohta lea dárkkistuvvon. Uhcimustá okta čálli galgá oassálastit symposiumii báikki alde dahje gáiddusin, vai báhpára sáhttá dohkkehit loahpalaš prográmmii.

Abstrávttat sáddejuvvojit šleađgapoasttain čujuhussii:

Symposium giella lea eaŋgalsgiella.

Árvvoštallanproseassa

Buot abstrávttat árvvoštallojit gaskaneaset. Árvvoštallit árvvoštallet abstrávttaid ja barget ávžžuhusaid ordnendoaibmagoddái válljemiid várás. Ordnendoaibmagoddi mearrida, dohkkehuvvogo vai hilgojuvvogo ovttaskas abstrákta vai bivdogo, ahte galgá rievdadit. Ordnendoaibmagotti mearrádusat leat loahpalaččat.

Buktosat

Eamiálbmotmátkeealáhusa dutkansymposiumii dohkkehuvvon ja doppe ovdanbukton akademalaš ja searvvušprošeaktaabstrávttaid dahkkivuoigatvuođat báhcet dahkkiide. Konfereanssa neahttasiidduin almmustahtto abstráktagirji pdf-hámis ovdal symposium.

Symposium maŋŋá akademalaš čálliin lea vejolašvuohta almmustahttit báhpáriiddiset alladássásaš riikkaidgaskasaš akademalaš bláđi spesiálanummiris. Spesiálanummirii sáddejuvvon báhpárat mannet čađa bláđi normála árvvoštallama gaskaneaset, iige ordnendoaibmagoddi danin sáhte dáhkidit daid olggosaddima.

Válljejuvvon searvvušprošeavttaide fállojuvvo vejolašvuohta olggosaddit čoahkkáigeasu prošeavttain konfereansaraporttas, mii olggosaddojuvvo rabas neahttaveršuvdnan TemaNord- preanttusráiddus konfereanssa maŋŋá. Olggosaddima buvttada Kestävä alkuperäiskansamatkailu Pohjoismaiden arktisilla alueilla -prošeakta, man ruhtada Davviriikkaid Ministtarráđi árktalaš ovttasbarggu prográmma. Prošeakta doarju konfereanssa ollašuhttima.

Almmuheapmi

Almmuheapmi dáhpáhuvvá dáppe. Gáiddusin oassálastiide ii leat almmuhanmáksu. Báikki alde oassálastiin berrojuvvo almmuhanmáksu gokčan dihte lunšša ja káfestallama goluid. Báikki alde oassálastit mákset ieža maiddái mátke- ja idjadangoluid. Almmuhansiidduin gávdnojit dieđut idjadanmolssaeavttuin, mat leat fállun.

Dehálaš beaivemearit

30.11.2024: Maŋimuš beaivi sáddet abstrávtta
15.1.2025: Abstrávttaid čállit ožžot dieđu ordnendoaibmagotti mearrádusain, mat gusket abstrávttaid
31.1.2025: Maŋimuš beaivi dohkkehuvvon abstrávttaid čálliide nannet báhpára, mii ovdanbukto symposiumis
20.5.2025: Abstrávttaid čállit ovdanbuktet báhpáriiddiset Eamiálbmotmátkeealáhusa dutkansymposiumis

Symposiuma ordnema ruhtada Suoma Oahpahus- ja kulturministeriija.

Almmuheapmi

Dáhpáhus ordnejuvvo hybridimálle mielde nu, ahte sáhttá oassálastit sihke báikki alde Anáris Sámekulturguovddáš Sajosis ja gáiddusin. Bajimuš oassálastiidmearri báikki alde Anáris lea 200 olbmo. Buot oassálastit, guossit ja hállit galget almmuhit konferensii. Konfereanssas ii leat oassálastinmáksu, muhto ordnejeaddjit čogget guossohangoluid oassálastiin (prográmmii merkejuvvon káfestallamat ja lunššat). Guossohemiid galgá máksit ovddalgihtii. Lunša lea fállun golmma restoráŋŋas, Sajosis, Siiddas ja Wilderness Juutuas.

Paikan päällä osallistuville ilmoittautuminen on auki 11.5. asti ja etänä osallistuville 22.5. asti.

Almmut iežat konferensii ja eahketprográmmii nu, ahte geavahat dán almmuhanskovi. Skovvi lea eaŋgalasgielat. Jos dus leat váttisvuođat skovi deavdimis, váldde oktavuođa kongreassabálvalussii (), gos du veahkehit suomagillii.

Fáladanmávssut:

  • Káfestallan ja lunša Sajosis: 26 €/beaivi
  • Káfestallan ja lunša Siiddas: 29 €/beaivi
  • Káfestallan ja lunša Wilderness Juutuas: 32 €/beaivi
  • Eahketmális maŋŋebárgga 20.5.: 51 €
  • Eahketmális gaskavahku 21.5.: 77 €
  • Eahketmális duorastaga 22.5.: 51 €

Girdingieddesáhtut

Ordnejeaddjit leat diŋgon priváhtasáhtu konfereanssa oassálastiide dáid girdinvuoruide:

  • Vu 19.5., girdin Helsset – Avvil dmu 19:55-21:30
  • Maŋ 20.5., girdin Helsset – Avvil dmu 7:40-9:55
  • Maŋ 20.5., girdin Helsset – Avvil dmu 20:15-21:50
  • Be 23.5., girdin Avvil – Helsset dmu 22:10-23:45

Haddi 20 €/ovtta guvlui, almmut sáhttui almmuhanskoviin.

Mávssut

Oassálastinmávssu árvvulassevearru lea 0 %. Vállje máksinvuogi almmuhanskoviin – molssaeavttut leat

  • Neahttabáŋkomáksu (Paytrail)
  • MobilePay (Paytrail)
  • Kreditkoarta (Visa/MasterCard/Visa Electron/American Express – Paytrail)
  • Rehketmáksin

Jos válljet rehketmáksinmolssaeavttu, don galggat almmuhit skoviin áššáigullevaš čuoggás sierra rehketmáksinčujuhusa. Buot rehkegiidda lasihuvvo rehketčállinmáksu 10 €.

Sávaldaga oktasašrehkegis sáhttá sáddet šleađgapoasttain kongreassabálvalussii () – almmut šleađgapoasttas rehketmáksinčujuhusa, vejolaš čujuhandieđuid ja olbmuid namaid, geaid rehket guoská.

Šluhtteneavttut

Šluhttema sáhttá dahkat šleađgapoasttain kongreassabálvalussii (). Eahketmálesmávssut máhcahuvvojit, jos šluhtten bargojuvvo 14.4.2025 rádjai, ja lunša- ja káfestallanmávssut, jos šluhtten bargojuvvo 5.5.2025 rádjai. Dáid beaivemeriid maŋŋá mávssut eai máhcahuvvo. Buot máhcahuvvon mávssuin berrojuvvo gieđahallanmáksu 20 €. Oassálastima sirdin nuppi olbmui lea nuvttá.

Idjadeapmi

Ordnejeaddjit leat várren dihto meari idjadanbáikkiid konfereanssa oassálastiid várás viđa hoteallas ja guovtte luopmovistegilis Anáris ja Avvilis. Várremat njuolgga idjadanbáikkiin.


Wilderness Hotel Juutua (mátkegaska Sajosis 300 m)

  • Wilderness 1 olmmoš 129 eur/idja
  • Wilderness 2 olbmo 139 eur/idja
  • Arctic 1 olmmoš 149 eur/idja
  • Arctic 2 olbmo 159 eur/idja
  • Juutua-sviitti 1 olmmoš 154 eur/idja
  • Juutua-sviitti 2 olbmo 164 eur/idja

Hotealla dihtomearrevárremat leat fámus 31.3.2025 rádjai. Hattit sisttis dollet iđitbiepmu. Várren šleađgapoasttain: Geavat várrenkoda: EITC2025.

Máksineavttut: Olles ovdamáksu 14 beaivve ovdal boahtima.
Šluhtteneavttut: Eai šluhttengolut šluhttemiidda, jos boahtinbeaivái lea eanet go 14 jándora. Mávssut eai máhcahuvvo šluhttemiin, jos boahtimii lea vuollái 14 jándora.


Hotel Inari (mátkegaska Sajosis 600 m)

  • Superior 1 olmmoš 100 eur/idja
  • Superior 2 olbmo 120 eur/idja

Hattit sisttis dollet iđitbiepmu. Várremat dán siiddu bokte. Geavat koda: EITC2025.


Korppiojan mökit (mátkegaska Sajosis 700 m)

  • barta 75 eur/idja, 1-2 olbmo

Haddi ii sisttisdoala iđitbiepmu. Sáhtát oastit iđitbiepmu Hotelli Inaris várrenskovi bokte, iđitbiepmu haddi 10 €/olmmoš/beaivi. Várremat dán siiddu bokte. Geavat koda: EITC2025.


Lomakylä Inari (mátkegaska Sajosis 1.3 km)

  • Panorama-barta 95 eur/idja, 1-2 olbmo
  • Inari Sauna Studio 120 eur/idja, 1-2 olbmo
  • Inari Sauna Suite 145 eur/idja, 1-2 olbmo
  • Aurorabarta 150 eur/idja, 1-2 olbmo

Haddi ii sisttisdoala iđitbiepmu. Sáhtát oastit iđitbiepmu Hotelli Inaris várrenskovi bokte, iđitbiepmu haddi 10 €/olmmoš/beaivi. Várremat dán siiddu bokte. Geavat koda: EITC2025.


Hotel Korpikartano (etäisyys Sajoksesta 33 km)

  • 1 olmmoš 73 eur/idja
  • 2 olbmo 98 eur/idja

Hattit sisttisdollet iđitbiepmu ja diimmu priváhta sávdnevuoru beaivválaččat. Várremat šleađgapoasttain: Máksu várrema oktavuođas rehkegiin, man máksineaktu lea 7 beaivve. Várren lea nannejuvvon, go várrejeaddji lea máksán rehkega earrebeaivve rádjai. Mávssuhis šluhtten 30 beaivve ovdal boahtima. Rávvejuvvo, ahte guossit váldet mátkeoaju.


Hotel Avvil (mátkegaska Sajosis 40 km)

  • Standard 1 olmmoš 112 eur/idja (ii vel divvojuvvon)
  • Standard 2 olbmo 135 eur/idja (ii vel divvojuvvon)
  • Premium 1 olmmoš 135 eur/idja
  • Premium 2 olbmo 165 eur/idja

Latnjahattit sisttisdollet iđitbiepmu, eahketsávnni, vuojadanáldá geavaheami ja wifin. Máksin, go joavdá báikki ala. Várremat šleađgapoasttain: Goluhis šluhtten 16.5.2025 rádjai.


Hotelli Kultahippu (mátkegaska Sajosis 39 km)

Álgoálgosaš Kultahippu (ii heaisa)

  • Standard 1 olmmoš 84 eur/idja
  • Standard 2 olbmo 105 eur/idja

Jokiranta

  • Deluxe 1 olmmoš 109 eur/idja
  • Deluxe 2 olbmo 143 eur/idja
  • Deluxe, gos sávdni, 1 olmmoš 133 eur/idja
  • Deluxe, gos sávdni, 2 olbmo 176 eur/idja

Hattiide gullet iđitbiepmut, eahketsávdni, láiggehis neahta geavaheapmi sihke ÁLV:t. Lanjain leat sierralágaid seaŋggat. Várremat dán siiddu bokte. Dáhpáhushattiid oaččut geavahussii luđemiin koda EITC2025 Fálaldat-/skeaŋkakorte -ruvttui. Idjadeapmi máksojuvvo, dallego bargojuvvo várren, ja šluhtteneaktu lea čuovvovaš:

  • várrema sáhttá šluhttet 2 jándora ovdal boahtinbeaivve, dalle ruovttoluotta oažžu 100% supmis, man lea máksán.
  • jos várren ii šluhttejuvvo áiggil, dahje ii boađe báikki ala, mávssut eai máhcahuvvo

EITC prográmma

Ordnendoaibmagoddi várre alcces vuoigatvuođa rievdadit prográmma.

Buot áiggit leat Suoma áigge mielde, UTC+3h, Eastern European Summer Time (EEST).


Disttat 20.5.2025

Eamiálbmotmátkeealáhusa dutkansymposium, Sajosa Auditoria Dolla ja gáiddusoktavuohta

08:30−09:00 Almmuheapmi
Iđitbeaivve čoahkkanemiid ságajođiheaddji: Monika Lüthje
09:00−09:05 Monika Lüthje: Bures boahtin
09:05−09:45 Áile Aikio: váldosáhkavuorru: Čiktit firpmiid, čuoldit hearvvaid. Rethinking museum.
09:45−10:15 Rune Magne Opdahl, Dorthe Eide ja Anastasiya Henk: When indigenous culture experiences spur negative communication in SoMe: reasons for stereotypes and implications for Sámi tourism
10:15−10:40 Pascal Tremblay: The ambiguous interface between indigenous tourism and expanding ‘wellness tourism’ narratives: weighing market and product opportunities against cultural appropriation risksLinkki: SECTION 1: Understanding the business of wellness tourism
10:40−11:05 Eleonora Alariesto: Colonial land-use as contaminant in Sámi sacred cultural environments – the cases of Äijih and Rástigáisá
11:05−11:30 Gáfestallan
11:30−11:55 Nina Smedseng: Co-creating tourism knowledge: relational ethics (accountability) and indigenous methodologies in Sámi tourism research
11:55−12:20 Ningning Sun, Maud A.J. van Soest ja Zoë Wright: Co-producing codes of ethics for visitors to indigenous communities: adapting research practices for responsible tourism in the European Arctic
12:20−13:20 Lunša
13:20−14:05 Boddu
14:05−14:30 Gáfestallan
Eahketbeaivve čoahkkanemiid ságajođiheaddji: Eleonora Alariesto
14:30−14:55 Sonya Graci, Yvette Rasmussen ja Wendy Cukier: Indigenous entrepreneurship and social innovation in indigenous tourism development in Northern Canada

Linkki: Indigenous Entrepreneurship and Social Innovation

14:55−15:20 Herminia Din: Connecting culture, land and nature: reimaging a new model of northern tourism program
15:20−15:30 Eleonora Alariesto ja Monika Lüthje: Loahppajurdagat

Symposium giella lea eaŋgalsgiella. Symposiumsáhkavuorut eai dulkojuvvo eará gielaide.

Seamma áigge symposiumiin:
09:00−18:00 Čájáhus Sajosa boađafeaskáris: Sápmelaš ráidogovvadáiddár Sunna Kitti govat Vásttolaš mátkeealáhus sámiid ruovttuguovllus -galledeaddjirávvagiiguin
10:00−17:00 Máŧolašvuohta galledit Sámemusea Siiddas, sisabeassanmáksu 12 euro per olmmoš (čájet EITC-nammagoarttat go oasttát bileahta, vai oaččut bileahta dáinna hattiin)
10:00−17:00 Duodji-márkanat Sajosa boađafeaskáris: Sámi duojárat vuvdet buktagiiddiset
Ordnejeaddji: Sámi Duodji rs
10:00−12:00 Duodji-bargobádji 1: Duddjo alccet sámi náhkkeboahkána
Báiki: Silbanásti, Sajos
Oassálastinmáksu: 25 euro per olmmoš (mákso bargobájis) Almmuheapmi: konfereanssa neahttasiidduid bakte
Ordnejeaddji: Sámi Duodji rsBargobádjegielat leat davvisámegiella, suomagiella ja eaŋgalsgiella.
13:30−15:30 Duodji-bargobádji 2: Duddjo alccet sistečoavddabátti
Báiki: Silbanásti, Sajos
Oassálastinmáksu: 13−16 euro per olmmoš (mákso bargobájis) Almmuheapmi: konfereanssa neahttasiidduid bakte
Ordnejeaddji: Sámi Duodji rsBargobádjegielat leat davvisámegiella, suomagiella ja eaŋgaslgiella.
Modearna ja árbevirolaš sámi málesteapmi árbevirolaš ávdnasiin -bargobádji, Sajosa Auditoria Dolla ja gáiddusoktavuohta
16:00−18:00 Sápmelaš gievkkanmeašttir Heikki Nikula ja árbebiebmočeahppi Maarit Länsman málesteaba ja guossoheaba smáhkenbihtáid

Juontaja: Saara-Maria Salonen
Oassálastinmáksu: ii máksu
Almmuheapmi: almmuheapmi ii dárbbašuvvo
Ordnejeaddji:
Máhtut-prošeakta

Bargobádjegiella lea eaŋgalsgiella. Bargobádji ii dulkojuvvo eará gielaide.

Sierraborramušaid dárbbu ii sáhte vuhtiiváldit. Smáhkenbihtáid
biebmošlájaid váldoávnnasin lea boazu.

Eahketmális
19:00−21:00 Wilderness Hotel Juutua

Gaskavahkku 21.5.2025

Láidesteaddji: Suvi West

Hállit geavahit sierra gielaid. Sáhkavuorut tulkojuvvojit viđa gillii (eaŋgalasgiella, anárašgiella, nuortalašgiella, davvisámegiella, suomagiella) sihke báikki alde ja gáiddusin oassálasti guldaleaddjiide.

08:15−09:00 Almmuheapmi ja káfestallan
Rahpanoassi
09:00−09:10 Anáraš musihkka, Anna Morottaja
09:10−09:20 Tuomas Aslak Juuso, Sámediggi Suomas: Buresboahtinsánit
09:20−09:30 Frank Antoine, Moccasin Trails ja WINTA: Dearvvuođat World Indigenous Tourism Alliances
09:30−09:40 Silje Karine Muotka, Sámediggi Norggas: Dearvvuođat Norgga Sámedikkis
09:40−09:50 Håkan Jonsson, Sámediggi Ruoŧas: Dearvvuođat Ruoŧa Sámedikkis
09:50−10:00 Per Olof Nutti, Sámiráđđi: Dearvvuođat Sámiráđis
10:00−10:10 Naaja H. Nathanielsen, Ruonáeatnama ráđđehus: Videodearvvuođat Kalaallit Nunaatis/Ruonáeatnamis
10:10−10:20 Niila-Juhán Valkeapää, Sámedikki Nuoraidráđđi: Dearvvuođat Nuoraidráđis
10:20–10:30 Anáraš musihkka, Heli Aikio
10:30–11:05 Váldosáhkavuorru Sámeeatnamis: Suvi West: Lobi bivdin ja máidnasa bivdin – sápmelaš máinnasteaddji oaidnu mátkeealáhusas ja das, maid juohkit
Sertifiseremat eamiálbmotmátkeealáhusas
11:05−11:40 Kirsi Suomi, Sámediggi Suomas: Boahttevaš sámemátkeealáhussertifiseren Suomas
11:40−12:15 Christina Hætta, Sámiráđđi: Sámi dávvirmearkkat – bihtáš eamiálbmoga iešmearrideamis
12:15−13:15 Beaiveborran
13:15–14:00 Sébastien Desnoyers-Picard, Indigenous Tourism Association of Canada: Vásáhusat Original Original -sertifiserenprográmmas Kanádas
14:00−14:30 Lennart Pittja, Sápmi Nature ja WINTA ja Sébastien Desnoyers-Picard, Indigenous Tourism Association of Canada: Mo árvvoštallat eamiálbmotmátkeealáhussertifiserema váikkuhusaid?
14:30−15:00 Káfestallan
15:00−15:45 Frank Antoine, Moccasin Trails ja WINTA: Eamiálbmotlaš sertifiseren
15:45−16:45 Eamiálbmotmátkeealáhusfitnošeaddjiid panela: John Barrett, Kapiti Island Nature Tours ja Nature Lodge, Ođđa-Selánda; Ann-Kristine Bongo, Sami Siida, Norga; Mai Britt Eira, Arctic Urbi, Norga; Aviaja Holm Jensen, Great Greenland, Ruonáeana; Emma Krupula, Emma’s Reindeer, Suopma; ja Heikki Paltto, Paltto Elämysretket, Suopma
Láidesteaddji: Lennart Pittja, Sápmi Nature ja WINTA
16:45−16:50 Suvi West: Oanehis čoahkkáigeassu beaivvis
16:50−19:00 Boddu
19:00−19:30 Nuortalaš musihkka, Suõmmkar (dušše báikki alde)
Suõmmkar lea vuosttas joavku máilmmis, mii ovttastahttá nuortalaš dološ árbevirolaš musihka (leuʹdd, katrilli) ja dálá álbmotmusihka ja popmusihka váikkuhusaid
Seamma áigge konferánsaosiiguin:
09:00−18:00 Čájáhus Sajosa váldofeaskáris: Sápmelaš ráidogovvadáiddár Sunna Kitti govuheamit Vásttolaš mátkeealáhus sámiid ruovttuguovllus – galledanrávvagiidda
10:00−17:00 Vejolašvuohta galledit Sámemusea Siiddas, sisabeassanmáksu 12 euro/olmmoš (čájet iežat EITC-nammakoartta go oasttát sisabeassanbileahta, vai oaččut bileahta dáinna hattiin)
Duodjemárkanat Sajosa váldofeaskáris: Sápmelaš duojárat vuvdet buktagiiddiset
Ordnejeaddji: Sámi Duodji rs
15:45−17:45 Duodjebargobádji 4: Duddjo alccet sámi silbačiŋa
Báiki: Silbanásti, Sajos
Oassálastinmáksu: 10 euro + silbba haddi geavahusa mielde (máksojuvvo bargobájis)
Almmuheapmi: konferánssa neahttasiidduid bokte
Ordnejeaddji: Sámi Duodji rsBargobádjegielat leat davvisámegiella, suomagiella ja eaŋgalasgiella.
Eahketmális
19:45−22:00 Wilderness Hotel Juutua
Davvi- ja anárašgielat räp-musihkka, Áilu Valle ja Amoc

Duorastat 22.5.2025

Láidesteaddji: Suvi West

Hállit geavahit sierra gielaid. Sáhkavuorut tulkojuvvojit viđa gillii (eaŋgalasgiella, anárašgiella, nuortalašgiella, davvisámegiella, suomagiella) sihke báikki alde ja gáiddusin oassálasti guldaleaddjiide.

08:30−09:00 Káfestallan
Suvdilis mátkeealáhus
09:00−09:30 John Barrett, Kapiti Island Nature Tours ja Nature Lodge ja WINTA: Mo min Maori-bearaš ádde suvdilvuođa
09:30−10:00 Ellinor Guttorm Utsi, Davvi Siida: Leago ruoná sirdáseapmi suvdil sámeealáhusaid oaidninčiegas?
10:00−10:30 Taija Aikio, Sámemusea Siida: Kultuvrralaččat suvdilis mátkeealáhus servošiin bargama bokte
10:30−11:00 Ulunnguaq Markussen, Kalaallit Nunaat universitehta ja Carina Ren, Aalborg universitehta: Vuoigatvuođalaš mátkeealáhusčuozáhat? Dutkamin báikkálaš sávaldagaid, baluid ja eahpedássedettolaš váldegaskavuođaid Nuorta Kalaallit Nunaat (Tunu) mátkeealáhusa ovddideamis
11:00−11:35 Eamiálbmotmátkeealáhusfitnošeaddjiid panela: Sofianguak Kristiansen, Sermeq Pottery, Ruoná-eana; Risten Oskal, Cavzo Safari, Norja; ja Heikki Paltto, Paltto Elämysretket, Suopma

Láidesteaddji: Lennart Pittja, Sápmi Nature ja WINTA

11:35−12:35 Beaiveborran
Eamiálbmotmátkeealáhusa vuovdin máilmmiviidosaččat ja báikkálaččat
12:35−12:55 Frank Antoine, Moccasin Trails ja WINTA: Eamiálbmotlaš márkanastin
12:55−13:15 Sébastien Desnoyers-Picard, Indigenous Tourism Association of Canada: Ođđasat ođđa máilmmiviidosaš DO-IT (Destination Original Indigenous Tourism) -márkanastinorganisašuvnnas
13:15−13:45 Stine Selmer, Sustine Consult: Ruonáeatnama turismaovdáneami čoahkkáigeassu
13:45−14:45 Sápmelaš- ja inuihtamátkeealáhusfitnodagaid ovdanbuktin: Ann-Kristine Bongo, Sami Siida, Norga; Mai Britt Eira, Arctic Urbi, Norga; Sofianguak Kristiansen, Sermeq Pottery, Ruonáeana; Risten Oskal, Cavzo Safari, Norja; ja Heikki Paltto, Paltto Elämysretket, Suopma
14:45−15:15 Káfestallan
15:15−15:35 Jaakko Leinonen, Dorvvolašvuođa- ja kemikálalágádus: Ođđa golaheaddjiiddorvvolašvuođaláhkaásaheapmi turismabálvalusaid perspektiivvas
15:35−15:55 Stine Selmer, Sustine Consult: Ruonábassan ja EU ođđa birasnákkusdirektiiva – váikkuhusat mátkeealáhussii
15:55−16:00 Suvi West: Loahppasánit
Modearna sámi málesteapmi árbevirolaš ávdnasiin -bargobádji, Sámi oahpahusguovddáš, oahpahusgievkkan
16:00−19:00 Málestanbargobádji sámi gievkkanmeašttir Heikki Nikulain, ráddjejuvvon mearri eamiálbmotmátkeealáhusfitnošeaddjit

Oassálastinmáksu: ii máksu
Almmuheapmi: E-poasttain
Ordnejeaddji: Máhtut-prošeakta

Bargobáji giella lea suomagiella.

Seamma áigge konferánsaosiiguin:
09:00−17:00 Čájáhus Sajosa váldofeaskáris: Sápmelaš ráidogovvadáiddár Sunna Kitti govuheamit Vásttolaš mátkeealáhus sámiid ruovttuguovllus -galledanrávvagiidda
10:00−17:00 Vejolašvuohta galledit Sámemusea Siiddas, sisabeassanmáksu 12 euro/olmmoš (čájet iežat EITC-nammakoartta go oasttát sisabeassanbileahta, vai oaččut bileahta dáinna hattiin)
Duodjemárkanat Sajosa váldofeaskáris: Sápmelaš duojárat vuvdet buktagiiddiset
Ordnejeaddji: Sámi Duodji rs
10:00−12:00 Duodjebargobádji 5: Duddjo alccet sámi náhkeboahkána
Báiki: Silbanásti, Sajos
Oassálastinmáksu: 25 euro/olmmoš (máksojuvvo bargobájis) Almmuheapmi konferánssa neahttasiidduid bokte
Ordnejeaddji: Sámi Duodji rs

Bargobádjegielat leat davvisámegiella, suomagiella ja eaŋgalasgiella.

16:00−18:00 Duodjebargobádji 6: Duddjo alccet sámi silbačiŋa
Báiki: Silbanásti, Sajos
Oassálastinmáksu: 10 euro + silbba haddi geavahusa mielde (máksojuvvo bargobájis)
Almmuheapmi: konferánssa neahttasiidduid bokte
Ordnejeaddji: Sámi Duodji rs

Bargobádjegielat leat davvisámegiella, suomagiella ja eaŋgalasgiella.

Eahketmális
19:30−21:30 Wilderness Hotel Juutua

Puhujaesittelyt


Yhteistyökumppanit


Dalvadis Logo

Dalvadis

Welcome to Dalvadis Sami Experience – discover the authentic Sami culture up close!

https://dalvadis.com/


Sami Siida Logo

Sami Siida

Sami Siida on kulttuuri- ja yhteisökeskus, joka on omistautunut saamelaisen kulttuurin, kilen ja perinteidenedistämiseen. Se sijaitsee saamelaisten kotiseutualueen sydämessä, Altassa, ja palvelee solmukohtana sekä paikallisille että vierailijoille, jotka ovat kiinnostuneita oppimaan saamelaisten rikkaasta kulttuuriperinnöstä. Keskus tarjoaa erilaisia ohjelmia, työpajoja ja tapahtumia, jotka esittelevät perinteisiä saamelaisia käsitöitä, musiikkia ja tarinankerrontaa. Se tarjoaa myös koulutusresursseja lisäten ymmärrystä koskien saamelaista elämäntapaa ja yhteyttä maahan.

https://www.samisiida.no/


Great Greenland Logo

Great Greenland

Great Greenland Webshop – World Wide Shipping

https://www.greatgreenland.com/


Emma's Reindeer logo

Emma’s Reindeer

Emma’s Reindeer on poromatkailuyritys, joka toimii osana Giellajohkan lomakylää. Tarjoan vierailleni poroelämyksiä – muun muassa poroajeluita.

Esittelen vieraillemme duodjia, eli perinteisiä saamenkäsitöitä, ja kerron niiden merkityksestä sekä valmistusprosessista. Vierailun aikana kävijät oppivat paitsi poroista, myös alueen luonnosta, historiasta, saamenkielitilanteesta ja alkuperäiskakulttuurien nyky haasteista, kuten ilmastonmuutoksesta.

Tavoitteena on lisätä tietoisuutta kolttasaamelaisten rikkaasta kulttuurista ja edistää sen säilymistä.

https://www.emmasreindeer.fi/


Sami Siida Logo

Saamelaismuseo Siida

Saamelaismuseo Siida on Pohjois-Lapin merkittävimpiä matkailukohteita. Siida toimii saamelaiskulttuurin valtakunnallisena vastuumuseona, jonka tehtävänä on vaalia saamelaista kulttuuriperintöä, tukea kulttuurista itsetuntoa ja vahvistaa alkuperäiskansan omaa ääntä museotoiminnassa.

Vuonna 2024 Siida palkittiin sekä European Museum of the Year Award -tunnustuksella että Vuoden museo -palkinnolla Suomessa. Palkinnot myönnettiin erityisesti Siidan yhteisölähtöisestä työstä ja osallistavasta lähestymistavasta perusnäyttelyn uudistusprosessissa, jossa saamelaisyhteisö oli aktiivisesti mukana koko suunnittelun ja toteutuksen ajan.

Siida edustaa museotoimintaa, jossa alkuperäiskansan näkökulma, asiantuntemus ja osallisuus ovat keskiössä – sekä sisältöjen luomisessa että yleisötyössä.

https://siida.fi/


SAKK logo EITC2025

SAKK

Saamelaisalueen koulutuskeskus (SAKK) tarjoaa ammatillista koulutusta ja vahvistaa saamen kielten ja saamelaiskulttuurin elinvoimaisuutta. Inarissa sijaitseva oppilaitos toimii pohjoisen elinkeinoelämän ja kulttuuriperinnön tukijana. Matkailualan opiskelijamme osallistuvat EITC 2025 -konferenssiin konferenssiavustajina, saaden arvokasta kokemusta kansainvälisessä tapahtumaympäristössä. Samalla he pääsevät kuulemaan lisää konferenssin tärkeästä teemasta, vastuullisesta alkuperäiskansamatkailusta.

https://www.sogsakk.fi/fi

Eurohpa eamiálbmotturismakonfereansa EITC 2025

World Indigenous Tourism Alliance, Sámediggi ja Lappi universitehta ordnejit riikkaidgaskasaš eamiálbmotturismakonfereanssa Anáris miessemánus 2025.

Konfereanssa váldotemán lea ehtalaččat suvdilis eamiálbmotmátkeealáhus. Erenomážit biddjo fuopmášupmi mátkeealáhussii, mii dáhpáhuvvá Eurohpa árktalaš guovlluin.

Konfereansa ordnejuvvo Suoma Oahpahus- ja kulturministeriija mieđihan sierradoarjaga vehkiin.

Suvdilis eamiálbmotmátkeealáhus Davviriikkaid árktalaš guovlluin

Prošeakta nanne suvdilis eamiálbmotmátkeealáhusa ovddideami Davviriikkaid árktalaš guovlluin fierpmáiduvvama ja ovttasbarggu vehkiin, maidda oassálastet eamiálbmogii gullevaš mátkeealáhusfitnodatdoallit, geat doibmet Ruonáeatnamis, Norggas, Ruoŧas, Suomas ja eará riikkain, sihke Sámedikkit, universitehtat, mátkeealáhusa čuozáhatorganisašuvnnat sihke World Indigenous Tourism Alliance. Prošeavtta doaibmabijut gieđahallojit Eurohpa eamiálbmotturismakonfereanssa EITC 2025 oktavuođas Anáris miessemánus 2025.

Prošeavtta mihttomearrin lea nannet suvdilis eamiálbmotmátkeealáhusa ovddideami Davviriikkaid árktalaš guovlluin:

  • nu ahte álggahuvvo ja nannejuvvo ovttasbarggus dieđuid oktasaččat buvttadeapmi ja válmmašvuođaid ovddideapmi miehtá árktalaš guovllu
  • nu ahte dorjojuvvojit báikkálaš mátkeealáhusa čuozáhatorganisašuvnnat ja fitnodagat daid strategalaš mihttomeriin, mat gusket suvdilis fitnodatdoaibmačovdosiid

Prošeavtta ruhtada Davviriikkaid Ministtarráđi árktalaš ovttasbarggu prográmma.

Prošeaktaguoimmit


Järjestäjät

”Válborin miessi cugŋo alde.”

Boares dajahus, mii muitala goas miesit galggašedje riegádit máilbmái.

Govas áldu lea misiin okto birrasis, gosa dat lea boahtán juohke jagi guoddit. Man olu máilbmi dan birra leage nuppástuvvan ovddit jagiid guottetáiggiid maŋŋá. Maid jos miessi ii riegátge šat cugŋo ala?

Sámi luondu lea erenomáš rašši, ja dán govas geahččalin ovdanbuktit, man jođánit máilbmi rievdá, gosa eallit, dego boazu, galget dušše hárjánit. Luonddu rašesvuođa mii eat kánske áibba ollásit ipmir, eatge dan, man láhkai smávvage áššit váikkuhit olu. Boazu goittotge eallá ja doaibmá dego lea jahkečuđiid hárjánan, muhto mo geavvá, go máilbmi rievdá menddo jođánit dan birra?

Ellen Maarit Juuso, grafihkár


ellenmaaritjuuso.fi