Lapplaž

Lapplaž lij historiaalʼlaž, åålǥpeällsai ââʹnnem nõõmtõs säʹmmlain. Tõn õʹnneš jm. Ruõcc da mâʹŋŋlõbân Lääʹdd vaaldšmest kovveed oummid, kookk jieʹlle ânnʼjõž Taarrjânnam, Ruõccjânnam, Lääʹddjânnam tâʹvv-vueʹzzi di Kuâlõõǥǥ njaarǥ vuuʹdin luâttjieʹllemvuõjji mâʹte mieʹcstummuž da kåʹddšeeʹllem, kueʹlstummuž, uussmõõžž da noorrmõõžž da puäʒʒhååid väärast.

Ruõcc vääʹld ääiʹj nõõmtõs lapplaž pâššni veʹrǧǧneǩfiʹttõsân, koonn veäkka vaaldšeš piiđid da mäddâânnmõõžž. Vaaldšmallaš juâǥǥtõõllmõõžžâst lapplaž veʹrddõõvi täällnekka: oouʹdbuž harjjti luâttjieʹllemvuõʹjjid, mââibuž mäddtuâj. Teʹrmm šõõddti nuʹtt sosioekonoomlaž da vaaldšmallaš kategoria. Kõõččmõš leäi jieʹllemvueʹjjest, ij eetnlaž tuâkksest.

Tuâlʼjõmâs mädd-, piiđ- da jiõggǩiiʹrjin lappliʹžžen mieʹrǩǩeeš pukid, kookk maʹhsse ns. lappipiiđ leʹbe muđoi harjjte täid jieʹllemvuõʹjjid vuuʹdest. Lappliʹžžen mieʹrǩǩuum oummu leʹjje säʹmmla, leša jouʹǩǩe mieʹrǩǩeeš še siõmmnai siõmmnai nåkam läʹddlaid, kookk jeeʹres määinai diõtt leʹjje vuäǯǯam juriidlaž vuõiggâdvuõđ harjjted lapplai jieʹllemvuõʹjjid. Eman 1800-lååǥǥast, ǥu luâttjieʹllemvuõʹjjid õhtteeš õinn nânnsubun sääʹmvuõʹtte, teeʹrmest lapplaž šõdškueʹđi siõmmnai siõmmnai etnonyym leʹbe meernõõmtõs da seämmast teeʹrm säʹmmlaž synonyym.

Ânnʼjõžääiʹj lapplaž toobdât säʹmmlaid negatiivlânji leiʹmmjeei da vuämmnam sääʹnnen. Teʹrmmen tõn õhtteet kolonialiism da suäʹrddem historia lokku. Tuʹtǩǩummšest teeʹrm ââʹnet õinn historiallaš fiʹttõsân kovveed mõõnnâm piiđtem- da jieʹllemvueʹǩǩjooukid, leša tuʹtǩǩeei pâʹrǧǧe täʹrǩsmâʹtted, ǩeäiʹd tõin juʹrdde jeeʹres aaiʹjin.

Säʹmmla lie takai teâđ mieʹldd âânnam jijstes nõõmtõõzz säʹmmlaž ooʹccmõsân čuõʹđi iiʹjji ääiʹj. Sääʹmaaʹšši komitea siâzztõõli eeʹjj 1952 smiõtlmest luõppâd sääʹnest lapplaž da ââʹnned tõn sâjja nõõmtõõzzid säʹmmlaž (sápmelaš, sämmilâš, saamelainen), sääʹmm da sääʹmǩiõll, kookk vaʹsttee täid säʹmmlai jiiʹjjez ââʹnnem nõõmtõõzzid.