Sämimuusik (saamelaismusiikki)
Sämimuusik lii onnáá peeivi siävuttâs uđđâ já puárrás. Sämimuusik madduuh láá jieŋâlâsâst ärbivuáválii sämimusikkist juáigusist, leu ’ ddist já livđeest, moh láá ärbivuáválii sämimuusik šlaajah Suomâ pele sämikuávlust. Eres sämimuusik ärbivuáválij vookaalmuusikšlaajâi lasseen kávnoo puoh máhđulijn muusikgenrein rápmusikkist huumpan. Ärbivuáválii sämimusikkist láá maaŋgah vuáđuprinsiipeh, moh láá siämmáásullâsiih Viestâr-Siberia maaŋgâi algâaalmugij musikkijn. Taah aalmugeh láá eres lasseen nenetseh, enetseh, nganasaneh já selkupeh. Tehálumos ovtâstittee tahhee lii tot, ete muusiklii olgospyehtim riäidu lii ulmuu jienâ, iäge čuojânâsah lah kevttum. Nubbe tehálâš ovtâstittee tahhee lii tot, ete muusik oovdânpuáhtoo ohtuu. Taah prinsiipeh tuálih tiäivás meid ärbivuáválii sämimusikkist. Ärbivuáváliih säämi vookaalmuusikšlaajah oovdânpuáhtojeh instrumentijttáá já toh láá táválávt oovdânpuohtum ohtuu. Säämi populäärmuusik ovdánem aalgij 1968, ko Nils-Aslak Valkeapää almostitij album juáigusijd. Ive 1974 Valkeapää almostitij nube album ”Vuoi Biret-Máret, vuoi”. Tot lâi vuossâmuš skiärru, mast juoigâmärbivyehi lâi ovtâstittum uárjienâmij čuojâlmâssáid. Valkeapää láá čuávvum maaŋgah sämiartisteh, main aalmugijkoskâsávt tobdosumoseh lává Mari Boine já Wimme. Onnáá peeivi sämiartisteh ovtâstiteh munejurduittáá jieškote-uvlágánijd muusikgenreid juáigusân já rähtih jieijâslágán lávlummuusik. Sämikielân ráppájeh já sämimuusik čuávu aalmugijkoskâsij muusiktrendij suundijd. Maaŋgah muusiktábáhtusah sehe sämiradio já – televisio tuálih paijeen moodeern já uáli ellee säämi muusikkulttuur. Uđđâ suhâpuolvâ šadda pirrâduvâst, mii čiävláht váldá vaikuttâs säämi ärbivyevist.
Keejâ meid
joiku, leuʹdd, livđe, luohti