Skip to main content

Pargoniävuh já ravvuuh

Sämimađhâšem ellee kulttuurenâduv vuávám (SMEKS)

Mii lii SMEKS

Sämimađhâšem ellee kulttuurenâduv vuávám (SMEKS) lii pargoniävvu, mon vievâst irâttâs ibbeerd já huámmáš jieijâs tooimâ vaikuttâsâid toimâmpirrâsân já ton eres ässeid já tuáimeid (ml. ärbivuáválij iäláttâsâi já päikkitáárbu hárjutteijeeh) ellee kulttuurenâduv uássin.

SMEKS älkkeedit tuođâštiđ já kommunikistiđ čoođâčyevvee, čielgâ já pehtilis vuovvijn páihálâšsiärvádâhân, äššigâssáid já oovtâstpargopeelijd irâttâs ovdâsvástádâslâšvuođâst já eettisii killeelvuođâst sehe tast, moi konkreetlij tavoiguin irâttâs olášut killeelvuođâ sierâ olleemvuođâid. Lasseen SMEKS iššeed tuástuđ čájádittee nággusijd (om. ruánáánágguseh).

SMEKS vievâst mađhâšemtoimâ stivrejuvvoo tienuuvt, ete tot siäilut, tuárju já naanood sämmilii kulttuurenâduv eellimvyeimi. Vuávám ovtâstit tiäđu ärbivuáválijn iäláttâsâin, kulttuuräärbist, luándu maaŋgâhámásâšvuođâst já kuávlu kevttim sierânâsjiešvuovijn, sehe miäruštâl, maht mađhâšem puáhtá toimâđ tai árvuiguin, páihálâšsiärváduvváin sehe ellee kulttuurenâduvváin sovâlávt. SMEKS lii pargoniävvu, mii stivree sämmilij päikkikuávlu mađhâšem ovdâsvástádâslávt sehe kulttuurlávt, sosiaallávt já ekologâlávt kilelis vuovvijn.

SMEKS kalga anneeđ sistees konkreetlijd raijiittâsâid (ml. raijiittâsâi kuvvim) jotolâhčuovâmaali vievâst ovdâmerkkân enâduv kiävtun, mađhâšemkiäinui vuáváámân, rakânâsâi soijiimân já tábáhtusâi orniimân. Vuávám ulmen lii turviđ ellee kulttuurenâduv tienuuvt, ete mađhâšem tuárju ton siäilum já hiäđut páihálâšsiärváduv kuhes áigáduvâst.

Peividem já nubástusâi huámmášumán väldim

Vuávám peividuvvoo ucemustáá kyevti ive kooskâi tâi tävjibeht, jis toimâmpirrâsist tábáhtuveh merhâšittee nubástusah. Tágáreh nubástusah pyehtih leđe ovdâmerkkân:

  • šoŋŋâdâhnubástus tovâttem nubástusah muotâ- tâi jieŋâtiileest,
  • kiäinui nuhâmist šaddee nubástusah,
  • mađhâšeijeemeerij liijkás jotelis lasanem, kuás mađhâšeijeeh stivrejuvvojeh ucceeb kyermejum kuávloid tâi aigijd.

Nubástusâi mield meid äššigâssáid adelum ravvuid kalga máhđulávt peividiđ, vâi toimâ piso ovdâsvástádâslâžžân, eettisávt kilelin já heivee oohtân ellee kulttuurenâduv pyereestvajemáin.

Ravvuuh SMEKS rähtimân

SMEKS kannat rähtiđ huolâlávt já kevttiđ tuárvi ääigi. Ko irâttâs lii ráhtám SMEKS, te tom puáhtá kevttiđ iššeen sertifisistemkriteerijn. Já nubijkulij sertifikaat kriterijd puáhtá kevttiđ iššeen tievâsmittiđ SMEKS. SMEKS puahtá meid rähtiđ paldluvâi sertifikaat kriterijguin, kuás pajaluvâi porgum pargo kiäppán já kuohtuuh tievâsmiteh nubijdis.

SMEKS siskáldâs

SMEKS-vuáváámân čálloo uánihávt irâttâs oles toimâ já toimâmkuávlu vaikuttâskuávluiguin (max. 1000 merkkâd/fáddá, palvâlus tâi toimâ). Eromâš huámmášume kiddejuvvoo tooimâ uásisuorgijd, moh kepideh já/tâi lasetteh maađhâšmist šaddee hástusijd, ovdedeh positiivlijd já/tâi lasetteh negatiivlijd vaikuttâsâid irâttâs toimâmkuávlu sämisiärváduvâst já ellee kulttuurenâduvâst.

SMEKS uásisyergih

Vyelni mainâšum uásisyergih já pargoh kalgeh leđe SMEKS-vuáváámist:

  1. Irâttâs áárvuh, pargo já ulmeh
    1. Irâttâs čáálá pajas SMEKS-vuáváámân irâttâs áárvuid, pargo (missio) já uulmijd (visio ađai mast irâtteijee uáiná, ete sun lii viiđâ ive keččin). Moh láá irâttâs tehálumoseh áárvuh? Maht áárvuh uáinojeh irâttâs tooimâst já pargoost, vâi uulmijd puávtáččii juksâđ já visio šadda tuottân?
      Ovdâmerkkâ: Mii irâttâs kuávdášláid árvoid kulá kulttuur kunnijâttem, ovdâsvástádâslâšvuotâ já siärvuslâšvuotâ. Mii missio lii faallâđ mađhâšeijeid puigâ já eettisávt kilelis sämikulttuurân vuáđuduvvee vuáttámušâid, moh hiäđutteh meid páihálâšsiärváduv. Mii vision lii viiđâ ive keččin leđe ovdâsvástádâslâšvuođâst já eettisii killeelvuođâst tobdos tuáimee, kote fáálá puigâ sämikulttuurtábáhtusâid naanoodmáin siärvuslâšvuođâ já ellee kulttuurenâduv.

  2. Irâttâs ovdâsvástádâslii já eettisávt kilelis sämimađhâšem linjim (uási finnodâhtoimâvuáváámist)
    1. Irâttâs ráhtá jieijâs linjim ovdâsvástádâslii já eettisávt kilelis sämimaađhâšmist. Taat uánihâš tekstâ lii irâttâs finnodâhidea, mii lii rahtum sämmilii uáinust. Irâttâs jieijâs sämimađhâšem linjim västid uánihávt čuávuváid koččâmuššáid: Magarijd sämikulttuurân vuáđuduvvee feeriimijd, palvâlusâid tâi pyevtittâsâid irâttâs fáálá? Maid prinsiipijd já linjiimijd irâttâs nuávdit jieijâs tooimâst? Mii já kiäh láá irâttâs tooimân já árvoid hiäivulâš čuosâttâhjuávkku?
      Ovdâmerkkâ: Mii irâttâs lii ovdâsvástádâslâš já eettisávt kilelis sämmilâš irâttâs, mii fáálá ärbivuáválii aldapurrâmuš, mälistempargopáájáid já kietâtyejipáájáid. Mii toimâ vuáđuduvá kulttuur kunnijâtmân, siärvuslâšvuotân já ekologâlii ovdâsvástádâslâšvuotân. Mijjân ovdâsvástádâslâšvuotâ uáivild jieččân toimâm vaikuttâsâi oovtmanolâš árvuštâllâm já huámmášem páihálâšsiärváduv elimân oovtâstpargoost kuávlu sijdáin já eres tuáimeiguin, vâi mađhâšem tuárju ellee kulttuurenâduv pyereestvaijeem. Mii čuosâttâhjuávkku láá mađhâšeijeeh, kiäh aneh áárvust puigâ, ovdâsvástádâslii já eettisávt kilelis sämmilii kulttuurfeerim.

  3. Maht sosiaallâš já kulttuurlâš toimâlope lii juksum já kiäst?
    Ovdâmerkkâ: Mii irâttâs lii savâstâllâm páihálijn sijdáin já sooppâm mađhâšemkiäinui soijiimist tienuuvt, ete toh iä hettii kuáttum. Tehálijd kamuvsyeini nuurrâmkuávluid láá meridâm kyeđđiđ kesimađhâšemkuávlu ulguubel. Návt mij lep finnim sosiaallii já kulttuurlii toimâlove toimâđ kuávlust, já oovtâstpargo naanood luáttámuš páihálâšsiärváduv já irâttâs kooskâ.

  4. Maht irâttâs tooimâ vaikuttâskuávlu sosiaalliih, kulttuurliih, ekologâliih já ekonomâliih killeelvuođah já kyeddimnaavcah láá valdum huámmášumán? Maht toh láá miäruštâllum? Kiäh puoh láá uásálistittum?
    Ovdâmerkkâ: Mii irâttâs lii karttim oovtâstpargoost páihálijn kuálástemkuddijn, sijdáin já kieldâ pirâsäššitobdein kuávlu sosiaallijd, kulttuurlijd, ekologâlijd já ekonomâlijd killeelvuođâid já kyeddimnaavcâid. Karttiimist váldojii huámmášumán ovdâmerkkân čácáduvâi kyelinäälih, puásuituálu kuáttumkuávluh, herkis luándučuosâttuvâi kuormim sehe kylá infrastruktuur kapasiteet. Ohtsij savâstâlmij vuáđuld kevttum kiäinuh láá saijejum tienuuvt, ete toh iä hettii kuáttum, toh vääldih huámmášumán páihálii jievjâoppuu reeviir, iä kuulât liijkás ennuv luándu já äššigâsmereh láá räijejum sesongij ääigi.  Návt visásmittoo, ete mađhâšem tuárju sehe páihálâšsiärváduv já pirrâs pyereestvaijeem kuhes áigáduvâst.

  5. Irâttâs tooimâst kevttimnáál sämikulttuur já luándu resurseh
    1. Maid sämikulttuur uásisuorgijd irâttâs ana jieijâs faallâm feeriimijn, palvâlusâin já pyevtittâsâin?
      Ovdâmerkkâ: Mii irâttâs fáálá mälistempargopáájáid, main kiävttojeh ärbivuáváliih amnâseh já máttááttuvvoo toi merhâšume uássin sämikulttuur. Siärváduvváin lii savâstâllum já soppum tain raajijn, maid amnâsijn halijdeh muštâliđ äššigâssáid, ovdâmerkkân puurrâmrääsi kiävtust tálhudeijee tárguttâssáid.

    2. Maid luándu uásisuorgijd irâttâs kiävttá jieijâs tooimâst, pyevtittâsâin já/tâi palvâlusâin? Maht irâttâs čuávu jieijâs tooimâ vaikuttâskuávlu pirrâdâhân kullee pirrâs tile? Moh láá irâttâs toimâmkuávlu čuolmah já hástuseh? Maht irâttâs iästá negatiivlij vaikuttâsâi šoddâm? Maht irâttâsâst váldojeh huámmášumán jo máhđulávt leijee hástuseh? Magareh pirâsustevliih tâi pirrâs huámmášumán väldee tavoid irâttâs háárjut já maht viestâdeh tain? Maht irâttâs tuárju šoŋŋâdâhnubástus? Jieŋâlub tiäđuh irâttâs tooimâ jieščuávumist já ton olášutmist kávnojeh sánáduvâst: čuávvumvuáhádâh.
      Ovdâmerkkâ: Mii ekologâlávt kilelis mađhâšem vyehivaljiittâsân kulá kollimääigi kuhedem já ohtsâšfievridmij aktiivlâš kevttim. Tai lasseen mii irâttâs stivree äššigâsâid ovdâsvástádâsláid sämikulttuurân lohtâseijee palvâlussáid, tego Säämi kulttuurkuávdáš Sajos tâi Sämimuseo Siida uápistum kolliimáid, ovdâsvástádâslii já eettisávt kilelis puásuitáálukolliimáid já kuovsâkkâsâi keččâmân ovdâmerkkân čuoigân. Mađhâšeijeeh finnejeh ollâ tääsi feeriimijd já páihálii luándu já kulttuur áárvust anneem nanosmuvá tienuuvt, ete tot ij hettii páihálii siärváduv.

    3. Moh kulttuur já luándu uásisyergih kuáđđojeh mađhâšem ulguubel já mondiet?
      Ovdâmerkkâ: Mii irâttâs ij ornii tooimâ sämmilij pase soojijn, herkis šoddâmpirrâsijn tâi uhkevuálásij šlaajâi pessimkuávluin, vâi toi árvu, ráávhu já čavdesvuotâ siäiluh meid puáttee suhâpuolváid.

    4. Moh ärbivuáváliih iäláttâsah hárjuttuvvojeh irâttâs tooimâ vaikuttâskuávlust? Maht irâttâs heivit oohtân jieijâs tooimâ ärbivuáválij iäláttâsâiguin? Maht hoittájuvvojeh tárbuliih konsultaatioh ärbivuáválij iäláttâsâi hárjutteijeiguin? Maht váldoo huámmášumán irâttâs tooimâ vaikuttâskuávlu sämisiärváduv päikkitáárbu já purrâmuštorvo olášuttem hemâdâsâittáá
      Ovdâmerkkâ: Mii irâttâs toimâmkuávlust hárjuttuvvoo puásuituálu já kuálástem. Mij lep sooppâm páihálijn sijdáin já kuálásteijeiguin (ml. päikkitárbukuálásteijeeh) kiäinui já äigitaavlui soijiimist tienuuvt, ete toh iä hettii kuáttum tâi kuálástem. Toos lasseen mij lep savâstâllâm merikoskâsávt tast, maht mii mađhâšemtoimâ lii vaikuttâm ovdâmerkkân poccui kuátumân

  6. Irâttâs SWOT-analyys
    1. Irâttâs taha čuákkáás SWOT-analyys, mii vuáđuduvá saajeest vittâ rahtum irâttâs tooimâ karttiimân. Irâttâs SWOT-analyys ana sistees listo irâttâs tooimâ naavcâin, hiäjuvuođâin, máhđulâšvuođâin já uuhkijn.

    2. Lasseen irâttâs árvuštâl jieijâs tooimâ riiskâid já vaarâid (laahâ kulâttempalvâlusâi torvolâšvuođâst 185/2025) meid sämmilii uáinust. Riiskâi já vaarâi árvuštâllâm puáhtá olášuttiđ rijjâhámásávt, ovdâmerkkân čuovâkuuvij, káártái tâi eres visuaallij vuovij vievâst.

  7. Irâttâs toimâmkuávlu kárttá (tärhibeh ravvuuh: kárttá)
    1. SMEKS ana sistees kárttávuáđu, moos irâttâs merkkee oles tooimâs vaikuttâskuávluiguin ml. jotteem toimâmsajan. Káártást kiävttoo jotolâhčuovâmalli, mast herkis kuávluh iä kovvejuu tárkká, mutâ toi eksistens já merhâšume tubdâstuvvoo.

    2. Kárttávuáđu taha konkreetlâžžân sämmilij maailmkove prinsiip toimâđ luándu kunnijâttee já huámmášumán väldee vuovvijn. Siämmást tot tuođâšt sertifikaatohjelm auditisteid já sertifikaatist merideijee piälán, ete irâttâs tooimâ vaikuttâsâi olán kuleh teháliih kuávluh já toi merhâšumeh láá tubdâstum, miäruštâllum, valdum huámmášumán já toi kevttim lii kuorâttâllâm miäldásâš já ovdâsvástádâslávt já eettisávt killeel.

    3. Káártán merkkejuvvoo sierâ vuovijguin:
      • kulttuur já luándu uásikuávluh, moh kiävttojeh maađhâšmist, sehe toh, moh kuáđđojeh kevtihánnáá,

      • kuávlu eres ässeeh, eres tuáimeeh,

      • eromâš huámmášume vättee herkis kuávluh já čuosâttuvah, tego uhkevuálásij šlaajâi revireh já piervâleh tâi herkis šoddâmpirrâseh, moid irâttâs tooimâst lii tâi puáhtá leđe vaikuttâs.

Kárttá, mii lahtoo Sämimađhâšem ellee kulttuurenâduv vuáváámân

Kárttá lii tehálâš uási ovdâsvástádâslii já eettisávt kilelis sämimaađhâšmist já Sämimađhâšem ellee kulttuurenâduv vuáváámist (SMEKS). Káártán merkkejuvvoo irâttâs toimâ já ton vaikuttâskuávlu, toh kulttuur já luándu uásikuávluh, moh kiävttojeh maađhâšmist, sehe toh, moh kuáđđojeh kevtihánnáá. Lasseen káártán siskálmittojeh tiäđuh kuávlu eres tuáimein, ässein sehe eromâš huámmášume vättee čuosâttuvâin (om. uhkevuálásij šlaajâi šoddâmpirrâseh já eellimpirrâseh, kyeddimsajeh, pase sajeh).

Kárttá tuáimá meid eettisâžžân niävvun já tot taha konkreetlâžžân prinsiip, mii kulá sämmilij maailmkován: kulttuurenâduvâst kalga toimâđ luándu kunnijâtteee já huámmášumán väldee vuovvijn. Siämmást tot tuáimá dokumentistemniävvun, moin irâttâs čuujoot jieijâs ovdâsvástádâslâšvuođâ auditistmist já vuáváá jieijâs tooimâ nuuvt, ete tot heivee oohtân puásuituáloin, eres ärbivuáválij iäláttâssáin já sämikulttuuráin. Káártá vievâst puáhtá čäittiđ, ete toimâ vuáđuduvá siärváduvâst vyelgee árvuštâlmân já pááikán čonnum killeelvuođâi já kyeddimnaavcâi kunnijâtmân já huámmášumán väldimân.

Káártáh láá ärbivuáválávt lamaš sehe keevâtlii já kulttuurlii tiäđu sirdeeh: toi vievâst láá sirdám suhâpuolvâst nuubán tiäđu luándust, jotteemkiäinuin, kuálástem- já miäcástemkuávluin sehe soojijn, main lii jiegâlâš tâi symboollâš merhâšume. Aalmugijkoskâsijn algâaalmugáid kyeskee linjiimijn tiäduttuvvoo, ete kulttuurlávt merhâšittee tiäđu oovdânpyehtim káártást váátá ain siärváduv uásálistem já tuhhiittem.

Ovdâsvástádâslii já eettisávt kilelis sämimađhâšem ooleest káártáh pyehtih anneeđ sistees tiäđu om. ärbivuáválijn iäláttâsâin, kulttuuräärbist já historjálijn čuosâttuvâin. Talle toi vuávám já rähtim váátá oovtâstpargo sämisiärváduvváin sehe siärváduv adelem kulttuurlii (Cultural Licence to Operate, CLO) já sosiaallii toimâlove (Social Licence to Operate, SLO) kulttuurlávt merhâšittee tiäđu oovdânpyehtimân. Káártáin leijee tiäđu kevttim váátá sehe kuohtuipiälásii luáttámuš irâtteijee já siärváduv kooskâ já irâttâs tooimâ kulttuurlii já sosiaallii tuhhittetteevuođâ visásmittem.

Kárttá lii Sämimađhâšem ovdâsvástádâslâšvuotâsertifikaat tááhust tehálâš pargoniävvu, moin čáittoo irâttâs jieijâs tooimâ ovdâsvástádâslâšvuotâ já siärváduv tuhhiittem. Puoh káártán merkkejum tiäđuh iä juohhuu almolávt. Ärgisluánduliih čuosâttuvah, tego pase sajeh tâi pokkâšum kuávluh, iä koolgâ oinuđ markkânistmist tâi sosiaallii mediast. Návt torvejuvvoo kulttuurlávt já ekologâlávt kilelis kuávlui čavdesvuotâ sehe páihálâšsiärváduv vuoigâdvuođah já eellimvuáimálâšvuotâ.

Káártást kiävttoo jotolâhčuovâmalli:

  • Ruánáá: kuávluh, main toimâ lii sosiaallávt, kulttuurlávt, ekologâlávt já ekonomâlávt killeel ige moonâ kyeddimnaavcâ paijeel.
  • Fiskâd: kuávluh, maid puáhtá kevttiđ tuš uási ääigist tâi main mađhâšem puáhtá tovâttiđ hááitu tiätuaaigij (om. kyeddimääigi tâi pygálysâi ääigi).
  • Ruopsâd: kuávluh, moh kuáđđojeh ollásávt mađhâšem ulguubel (om. pase sajeh, herkis luándučuosâttuvah, hot spot -čuosâttuvah, moi kuormim lii liijgás styeres sesongij ääigi).

Irâttâs toimâmkuávlu já ton vaikuttâsâi merkkim kárttávuáđun

Lii tárguttâs, ete kárttá iššeed sehe irâttâs já auditistee iberdiđ irâttâs kevttim kuávlu olesváldálii kevttim já kuormim.

Irâttâs kevttim kuávluh/čuosâttuvah merkkejuvvojeh káártán numeristmáin jieškote-uv čuosâttuv já pirâstitmáin jieškote-uv numeristum čuosâttuv tooimâst kevttimnáál kuávlu (om. tulâstâllâmsaje, puáldimmuorâi siäiluttemsaje, aktiviteetkuávlu wc-sajeh). Čuosâttâhân pesâmân lohtâseijee já/tâi čuávuváá čuosâttâhân lohtâseijee kiäinuh merkkejuvvojeh kárttávuáđun vijvijn. Jis irâttâsâst láá kiävtust muulsâiävtuliih kiäinuh (om. iveaaigij mield) merkkejuvvojeh taah kiäinuh pođhâsvijvijn já čielgiittâsâst mainâšuvvojeh sierâ kiäinui merhâšumeh. Jis irâttâsâst láá kiävtust maaŋgah kiäinuh já/tâi aktiviteeteh, te jieškote-uv kiäinu merkkejuvvoo sierâ ivnijn. Puoh kuávluh/čuosâttuvah, maid irâttâs kiävttá, čielgejuvvojeh meid uánihávt kirjálávt. Irâttâs toimâmkuávlun kulá meid irâttâs tooimâ vaikuttâskuávlu, mon luávdimvuotâ sorjo tooimâ kvaliteetist, pištemist, kiärdumist já vijđoduvâst. Jotolâhčuovâkuávlui iivnijd kalga tärhistiđ jyehi ive tâi táárbu mield tävjibeht, jis tile muttoo merhâšitteht (om. käniluudij pessim ij lah luhostum, šoŋŋâdâhnubástus negatiivliih vaikuttâsah tälvikuátumáid).

Káártán merkkejuvvojeh ruánáá ivnijn toh kuávluh/čuosâttuvah, moh láá irâttâs toimâmkuávlust já moi kiävtust iä lah eettisávt killáámettum raijiittâsah. Ruánáá kuávluh nomâttuvvojeh tárkká já tiätu saje noomâ ohtâvuotân lasettuvvoo čielgiittâs já čielgejuvvoo uánihávt, maht jieškote-uv saje lii valdum vuotân. Ovdâmerkkân jis irâttâs huolâttâskiäinu moottorkiälháin jotá tiätu siijdâ tälvikuáttum peht, mainâšuvvoo čielgiittâsâst čuávuvávt: kuávlust joođeetmij ääigi oinum poccuid kalga väldiđ huámmášumán já karveđ tuárvi kukken, vyevist soppum ko. sijdáin.

Fiskis ivnijn kárttávuáđun merkkejuvvojeh toh kuávluh/čuosâttuvah, moh sättih leđe uási ääigi kiävtust já uási ääigi meddâl irâttâs kiävtust, ko tiätu ääigi kuávlust jotteem toovât hááitu tâi vaarâ ellee kulttuurenâdâhân (om. tuodârvääli piervâleh) tâi kulttuurân (om. kirholiih juhleh tego juovlâkirkko, päikkitárbumuorjiimân lohtâseijee aldajeegih, main lii älkkee jotteeđ). Fiskis kuávlu kulttuursensitiivliih já/tâi ekologâlávt herkis kuávluh kuáđđojeh identifisisthánnáá. Ton sajan toi puotâ čielgiittâsân čálloo ovdâmerkkân herkis eellimpiirâs tâi kulttuursensitiivlâš saje.

Ruopsis ivnijn káártán merkkejuvvojeh kuávluh/čuosâttuvah, maid kalga kyeđđiđ ollásávt mađhâšem ulguubel, mutâ toh láá irâttâs toimâmkuávlust. Ruopsis kuávluid ij taarbâš sierâ sierriđ noomâi vuáđuld, mutâ taid kalga merkkiđ káártán tuárvi vijđáht väldimáin huámmášumán torvostiellâs.

Ruopsis kuávluh nomâttuvvojeh kuulmâ kategoria vyelni:

  1. ärbivuáválij iäláttâsâi kevttim kriittâliih kuávluh (om Tiänu ärbivuáváliih luosâ puátupivdemsajeh)
  2. kulttuur hárjuttem kriittâliih kuávluh (om. pase sajeh)
  3. luándu maaŋgâhámásâšvuođâ siäiluttem kriittâliih kuávluh (om. njaalâ piervâl/reeviir).

Irâttâs pargeid, äššigâssáid já oovtâstpargokuoimijd kolgâččii oovdânpyehtiđ redusistum kárttá, mast uáinojeh nomâttum tuš ruánáá kuávluh, vâi ärgisluándug tiätu ij leevvân sijjân, kiäh iä tom taarbâš.

Sämimađhâšem kuávlukárttápargoniävvu – kevttimraavâ

Irâttâs merkkee káártán jieijâs oles tooimâ vaikuttâskuávluiguin ml. sirdâšumeh toimâmsajan. Jyehi kuávlu puáhtá vuorkkiđ já maŋeláá macâttiđ JSON-tiätuvuárkkán.

1. Uđđâ kuávlu sárgum

Leehâ “➕Lisää uusi alue (Lasseet uđđâ kuávlu)” -uási sijđopiälhust.

Valjii kuávlu ivne:

  1. 🟢 Ruánáá – maađhâšmân hiäivulâš kuávlu
  2. 🟡 Fiskâd – kuávlu, mii lii mađhâšem kiävtust tuš uási ääigi
  3. 🔴 Ruopsâd – kuávlu, mii ij heivii maađhâšmân

Valjii čuávuvâžân häämi, mon tun halijdah sárguđ:

  1. Polygon (maaŋgâčievâg) – rijjâhámásâš kuávlu
  2. Jiärdukuulmâg – čielgâ räijejum kuávlu
  3. Riegis – suonnjâr mield miäruštâllum kuávlu
  4. Säärgis – kiäinu (ml. huolâttâsfievridmeh

Ko tun valjiih häämi, lekkâs laasâ, mast tun puávtáh adeliđ kuávlun noomâ já uánihis valdâlem. Ko tun lah tiävdám puáttee kuávlu vuáđutiäđuid, te valjii ”tallenna (vuorkkii)” já sáárgu kuávlu káártán säpligáin. Kuávlu vyerkkejuvvoo automaatlávt.

2. Kuávlu hammim

Tun puávtáh hammiđ jo leijee kuávluid valjiimáin kuávlu listoost tâi spokkâlmáin ton kuávlu káártást. Kuávlun itá keessimloováh já tun puávtáh hammiđ ton häämi, tâi juátkiđ tekstâsiskáldâsâi hammiimân.

3. JSON-tiätuvuárhá vuorkkim sertifisistem várás

Ko puoh kuávluh láá miäruštâllum, te leehâ “🧰 Työkalut (Pargoniävuh)” -uási.

Teddil “Vie JSON (Tuálvu JSON)”

Pargoniävvu lyeđee tiätuvuárhá (om. alueet.geojson) tuu tiäturân.
Lahte taam tiätuvuárhá SMEKS lahtosin sertifisistem várás.

4. Tooleeb pargo macâttem

Jis tun halijdah juátkiđ tolebáá vyerkkejum pargoin, te leehâ “🧰 Työkalut (Pargoniävuh)” -uási.

Valjii ”Tuo JSON (Pyevti JSON)” já uusâ tolebáá vyerkkejum .json tâi .geojson -tiätuvuárhá.

Kárttá lyeđee já čáittá puoh vyerkkejum kuávluid automaatlávt.

5. Oonah

Tun puávtáh tarkkuđ kuávlui tiäđuid meid listoost “📍 Kaikki alueet (Puoh kuávluh)” – spokkâl kuávlu vâi leehah tärhibijd tiäđuid.

Jis tun halijdah algâttiđ aalgâst, te teddil Tyhjennä kaikki (Siho puoh) (sikko meddâl puoh merkkiimijd).

Kárttá vyerkkee pargo meid automaatlávt laađđâm muušton, te uccâ nubástusah siäiluh veikâ sijđo peividuvvoo.

Čuákánkiäsu:

  1. Sáárgu, noomât já valdâl kuávluid
  2. vuorkkii JSON-tiätuvuárkkán
  3. lahte vyerkkejum JSON-tiätuvuárkkáolesvuotâ SMEKS lahtosin sertifisistem várás tâi pyevti maŋeláá maasâd hammim várás.

Sämitige čiččâd sämimađhâšemhaahâ, Vasan matka eli Vastuullisen saamelaismatkailun sertifikaatti: toimintamallin ja digitaalisen hakusivuston kehittäminen (Ovdâsvástádâslii sämimađhâšem sertifikaat: toimâmaali já digitaallij uuccâmsiijđoi ovdedem), lii Euroop union ruttâdem – NextGenerationEU.