Skip to main content

Kuáti

Kuáti (kueʹtt, goahti, kota) lii ohtâ sämmilij ärbivuáválijn já tehálumosijn aassâmhaamijn. Kuáđi ruŋgo hämmejeh nelji kuátipeelji (väʹlddmuõrr, goahtebeallji, kotakorva), suovâmuorâ (suõvvmuõrr, suomuorra, savupuu), kyehti tuárismuorâ (cõgldõk, doaresmuorra, poikkipuu) já ruottuuh (ruõđ, caggi, ruode). Kuáđist lii meid uksâ (uhss, uksa, ovi) sehe loovdâ (värjj, loavdda, loude).

Kuáti lii kevttum puoh kuávluin, main sämmiliih láá aassâm. Kuáti lii lamaš eromâšávt pisovub orroom: tälviaassâm já kuhheeb orroom huksimhäämi. Ton huksimvyehi lii vuáhádum tave luándutiilijd, ärbivuáváláid iäláttâssáid já iveaaigij jurâmân. Kuáti lii puáhtám leđe fastâ tâi sirdemnáál. Fastâ kiävtun uáivildum koođij ruŋgo rahtui kasseeb muorâin ko keppisub, sirdemnáál koođijn. Kuáđih ráhtusijdiskuin spejâlisteh sämisiärváduvâi páihálijd kulttuurlijd čuávdusijd asâmân já kovvejeh siämmást uási vijđásub kulttuurlii já ekologâlii tiätuvuáháduvâst.
Historjálávt láá tiäđust maaŋgah sierâ kuátitiijpah. Kuáđi vuáđurááhtus lii liijká lamaš killeel já siämmáálágán loovdâamnâsist peerusthánnáá. Loovdâamnâseh láá mulsâšum jieškote-uv táárbui, finnimvuođâ já kevttimulme mield.

Koođijd puáhtá sierriđ maŋgáid kuátitijppáid, moh iäráneh nubijnis ei. ton mield, puáhtá-uv taid sirdeđ já maht toh kiävttojeh:

  • Peljikuáti (čokk-kueʹtt, bealljegoahti, korvakota)
    • Keppisub, várju- tâi ránuloovdâ, sirdemnáál, puáhtá ceggiđ já raččođ älkkeht já jotelávt. Ton kuávdášliih uásih – kuátipeeljih, ruottuuh já lovduuh – jođettuvvojii varriistâlmist fáárust.
  • Lavŋekuáđih (lâuʹŋŋkueʹtt, lávdnjegoahti, turvekota/kammi),
    • kuáđih, main lijjii muorâ-, pessi- já lavŋelovduuh, kiävttojii eromâšávt tälviviäsun fastâ aassâmpaaihijn.
  • Keđgikuáđih
    • vyeliuási pordum keeđgijn
  • Pessikuáđih
    • loovdâ peesist
  • Hirssâ- já sálvukuáđih
    • huksejuvvojii hirsâsáálvu já vierâmuorâ kuálus pirrâ

Láávu (kååvas, lávvu, laavu) lii jieijâs rááhtuslâš tijppâ já iärrán kuáđist iänááš ruŋgo ráhtus uásild. Tot lii keppâ koskâpuddâsâš viäsu, mon lii älkkee ceggiđ. Láávust iä lah kuátipeeljih já ruottuuh láá oovtâkiärdánuboh. Láávu ruottuuh ruossâlisteh pajeuásist. Láávu ruottuid iä ain joođeet mieldi peic taid puáhtá kyeđđiđ vyerdiđ čuávuváá tove ceggimpááikán, mii lii kiärdulávt kiävtust. Táárbu mield uđđâ lávumuorâid lii viehâ jotteel já älkkee rähtiđ pääihi alne.

Ovdâsvástádâslávt já eettisávt kilelis sämimaađhâšmist lii eromâš tehálâš kevttiđ riehtâ noomâid já tubdâstiđ kuátiráhtusij kulttuurlâš merhâšume. Suomâkielâst kiävttoo távjá kota (kuáti), ko uáivilduvvoo láávu. Teermâ sämmilâš láávu ij koolgâ siävuttiđ teermân kuáti. Sämmilâš láávu ij västid suomâkielâ laavu-sääni, mii uáivild ávus tulâstâllâmlovduu. Suomâkielâst sääni kota (kuáti) čuujoot távjá almolávt vandârdemrakânâssáid, main lii tulâstâllâmsaje kaskoo. Syemmilâš kuáti iärrán merhâšitteht sämmilij kuáđist, mii lii uási ärbivuáválii huksimäärbist já eellimvyevist.

Keejâ meid

láávu, saamelainen rakennusperinne