Sääʹm-musikk

Sääʹm-musikk lij täʹbbe sieʹjjtõs ođđ da vuäʹmm musiikkâst. Sääʹm-musiikk maddi lie čiŋŋlõõzzâst äʹrbbvuõđlaž sääʹm-musiikkâst juõiggjest, leeuʹdest da livđest, kookk Lääʹdd peäʹl sääʹmvuuʹdest lie äʹrbbvuõđlaž sääʹm-musiikk šlaaj. Jeeʹres  sääʹm-musiikk äʹrbbvuõđlaž vokaalmusikkšlaaji lââʹssen käunnʼje puk vueiʹtlvaž musikkgenre räp da humppa kõõskâst. Äʹrbbvuõđlaž sääʹm-musiikkâst lie mäŋgg vuâđđjurddi, kookk lie seämmalaaǥǥan Viõstâr-Siperia määŋgai alggmeerai musiikkin. Täk meer lie jm neneeʹcc, eneeʹcc, nganasaan da selkuup. Tääʹrǩmõs õhtteei tuejjeeʹjen lij tõt, što musiiklaž õlmmeemneävv lij oummujiõnn, jeät-ǥa såittneävv leäkku õnnum. Nuʹbb tääʹrǩes õhtteei tuejjeei lij tõt, što musiikk čuäʹjtet õhttu, nuuʹbbi čuäʹjteeʹjitaa. Täk vuâđđjurddi tuõʹllʼje še pääiʹǩes äʹrbbvuõđlaž sääʹm-musiikkâst. Äʹrbbvuõđlaž sääʹm vokaalmusikkšlaajid čuäʹjtet instrumeeʹntitaa da tõk lie tääuʹjmõsân õhttu čuäʹjtum. Sääʹm populäärmusiikk õuddnummuš aaʹlji 1968 ǥu Nils-Aslak Valkeapää õlmstõõʹtti albuum tiudd juõiggjid. Eeʹjj 1974 Valkeapää õlmstõõʹtti nuuʹbb albuumâs ”Vuoi Biret-Máret, vuoi”. Tõt leäi vuõssmõs jiõntõs, koʹst juõiggâmäʹrbbvuõtt leäi õhttuum viõstârjânnmallaš såittneävvaid. Valkeapää ǩieʹjji mieʹldd lie jååttam määŋg sääʹmartiist, koin meeraikõskksânji tobddsõmâs lie Mari Boine da Wimme. Täʹbbe sääʹmsartiist õhttâʹlle smellkânji jeeʹresnallšem musikkgenreid juõiʹǧǧe da räʹjje jiiʹjjesnallšem laaulmusiikk. Sääʹmǩiõʹlle räʹppjet da sääʹm-musikk jåått meeraikõskksaž musikktreendi viiʹrdid. Määŋg musikkfestivaal di sääʹmradio da -televisio tuõʹllʼje pâʹjjen modeern samai jeällšõs sääʹm musikk-kulttuur. Ođđ puõlvvõk šâdd påʹreâdest, kååʹtt lij kuärǥast väʹldded sääʹm äʹrbbvuõđâst.