Piârpõõrǥâs
Piârpõrggsin juuʹrdet põrggâz, koonn vuäʹmstummuš, meäʹrreemväʹldd da täujja še peeivlaž toiʹmmjummuš lie vuõss-sââʹjest õõut piârri leʹbe sooǥǥ huâđast. Uuʹccmõsân õõut piârri vuäzzlain âlgg vuässõõttâd põrggâz toiʹmmjummša, jååʹđtummša leʹbe vaaldšma. Piârvuäzzla vuäiʹtte toiʹmmjed vuäʹmsteeʹjen, tuâjjliʹžžen leʹbe kuhttuin roolin, da piârpõrggâz toiʹmmjummuš õhttan täujja piârri äärvaid, identitetta da puõlvvõõǥǥi kõskksaž juätkkjemvuõʹtte.
Säʹmmlai dommvuuʹdest piârpõrggsest lij jiiʹjjesnallšem miârktõs, tõn diõtt ǥu tõk vuäiʹtte tuärjjeed äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjji seillmõõžž da serddjummuž pueʹtti puõlvvõõǥǥid di viikkâd õõudårra sääʹmǩiõl, kulttuurääʹrb da luâttkõskkvuõđ. Piârpõrggsin lij vueiʹttemvuõtt nââneed õhttsallažvuõđ da pääiklaž tällõõzz, da tõk lie täujja, leša jie pâi, occka da pääikla. Tät miârktõs tuõʹllai kuuitâǥ tåʹlǩ teʹl, ǥu toiʹmmjummuš lij vaʹstteemvuõđlaž da kulttuur ciʹsttjeei: tåʹlǩ piârpõrggâz status ij õhttu riʹjtte staanâd miõđlaž vaaiktõõzzid.
Piârpõrggâz vuäiʹtte leeʹd vaʹstteemvuõđlaž da eettlânji ǩeâllʼjeei sääʹmturiism miârkteei vueʹssen, ǥu tõi toiʹmmjummuš vuâđđââvv pääiklaž äärvaid, tiõttu da taiddu. Piârpõrggsin lie jiiʹjjesnallšem õudldõõzz puʹhtted turiʹsmme kulttuursânji tuõtt siiskõõzzid da õhtteed toiʹmmjummuž šiõttlânji jieʹlli kulttuurkueʹstlma. SMEKS toiʹmmai neävvan, koonn pääiʹǩ še piârpõrggsi tuejjummuž ärvvtõõlât: tåʹlǩ vaʹstteemvuõđlanji da eettlânji ǩeâllʼjeeinalla kulttuur ciʹsttjeeʹl toiʹmmjeei põrggâz tuärjjee sääʹmkulttuur da jieʹlli kulttuurkueʹsteeʹlm seillmõõžž da raavee juätkkjemvuõđ puõlvvõõǥǥi kõõsk.
Euroopp piârpõõrǥâsorganisaatioi õuddõsǩiõččâmorganisaatio GEEF (2008) meäʹrtââll piârpõrggâz jm. vuäʹmstem- da jiõnnväʹlddjäänbõõzz di piârri vuässõõttâm vuâđald. Põõrǥâs lij piârpõõrǥâs, jos jiõnnväʹlddjäänbõs lij vuâđđeeʹjest leʹbe vuässõsmaddi haʹŋǩǩääm oummust leʹbe sij roodnairuåđin da uuʹccmõsân õhtt piârvuäzzlaž vuässââtt toiʹmmjummša, jååʹđtummša leʹbe vaaldšma. Listtuum õhttõõzz vueiʹtet še ǩiõččâd piârpõrggsen, jos piârri vuäʹmstummšest lij uuʹccmõsân 25 % jiõnnvääʹldest. Lääʹddjânnmest piârpõrggâz kriteeʹren lij õnnum veâl tõn, što piârrjest leʹbe sooǥǥâst lij meäʹrreemväʹldd da što uuʹccmõsân õhtt piârvuäzzlaž vuässââtt põrggâz toiʹmmjummša, vaaldšma leʹbe jååʹđtummša.
Piârpõrggsi leett mieʹldd piârpõrggâz vuäiʹtte leeʹd čuuʹt jeeʹresnallšem: õõut vuâđđeei mikropõrggâz, koin vuäʹmsteei håidd puk jiõčč, leʹbe määŋgai puõlvvõõǥǥi ääiʹj šõddâm šuur piârdynastia, koin vuäʹmsteei lie looʹji mieʹldd. Vuäʹmstemvuõtt da vaaldâšm vuäiʹtte šõddâd pooddi mieʹldd vuäʹmsteeijååʹđtem maallâst vuâkka, koʹst piâr ij teänab vuässõõđ operatiivlaž jååʹđtummša, leša toiʹmmai vuäʹmsteeʹjen da halltõõzz vuäzzliʹžžen. Põrggmõš puõlvvõõǥǥi mieʹldd juätkkjeei jäärnaǩtåimma da piârri äärvai kuâsttjummuš põrggâz toiʹmmjummšest lie õhttsaž ääʹšš pukid piârpõrggsid.
Ǩiõčč še
linkki
