Äimmõsmuuttâs

Äimmõsmuttsin juuʹrdet tääuʹjmõsân oummu toiʹmmjummšest šõddi, kuʹǩes äiʹǧǧkõõskâst šõddi äimmõõzz mottjummuž. Tõn mäinnan lij aainâs šâddpõrttgaasspiâsttji lâssnummuš da tõt õlmman jeeʹrab mieʹldd kõskkpaakkâsvuõđi pakknummšen, šõõŋ raajmõs eettmõõžži täujjnummšen di eeʹjjpooddi vaajtõõllmõõžž seäkknummšen.

Aarktlaž vuuʹdin äimmõsmuuttâs õuddan määŋgǩeârddsaž hooddin jeeʹres årra jânnampallu veʹrddeeʹl – paaiʹǩi juʹn-ba neelljǩeârddsen. Tät šõõddat jeeʹrab mieʹldd šõõŋ krootai vaajtõõllmõõžžid, muõttkättsa šõddi rââʹžžes ǩeârddsid, lâssnam ââbrummuž di kuõrbi riisk.

Ni mii ekosysteeʹmest leʹbe luâđ jårrõõzzâst ij kuõđđu äimmõsmuttâz åålǥpeälla. Äimmõsmuttâz vaaiktõõzz vaaikte jm. sääʹmkulttuur peäʹlnn jieʹllma tääʹrǩes tuejjeeʹjid, mâʹte eeʹǩǩjårrõʹsse, luâđast liikkummša, njäälmlaž äʹrbbvuõđlaž tiõttu (árbevirolaš diehtu, ärbivuáválâš tiätu, perinteinen tieto) da äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjjid (jm. puäʒʒhåiddma da kueʹlstummša). Mottjeei tuejjeei rââʹžžee palggâmvueiʹttemvuõđid, kueʹllnaaʹlid da staanlaž ǩeäinaid, vaareeʹl kulttuursaž juätkjemvuõđ da eettlânji ǩeâllʼjeei sääʹmturiism õudldõõzzid.

ÕM äimmõsmuttâz kuõskki raammsuåppmõõžž (UNFCCC) mieʹrteeʹlm mieʹldd äimmõsmuttsin juuʹrdet jânnampääll äimmõõzz muttsid, kookk šâʹdde vuõiʹǧǧest leʹbe mooʹǩǩi mieʹldd oummu toiʹmmjummšest da kookk moʹtte äimmriâddi nårrjõõzz di lie luândlaž äimmõõzz vaajtõõllmõõžž lââʹssen aiccâmnalla äiʹǧǧpõõʹjin, kook lie veʹrddeemnalla.

Halltõõzzi kõskksaž äimmõsmuuttâspaneeʹl IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) mieʹldd äimmõsmuuttâs miârkkšââvv muttâz äimmõõzz vueʹjjest, koonn vueiʹtet vueiʹnned õuddmiârkkân statistiikklaž mõõntõõllmõõžživuiʹm äimmõõzz kõskkäärv da/leʹbe vaajtõõllmõõžž mottjummšen, da kååʹtt juätkkai kuuʹǩǩ, takainalla looʹjid iiʹjjid leʹbe kuuʹǩǩab. Muuttâs vuäitt pueʹtted luândlaž siisklaž proseeʹssin, åålǥlaž pääkktummsin (mâʹte peeiʹv aktiivlaž vaajtõõllmõõžžin leʹbe tolltuõddârpuʹrǧǧummšin) oummu šõõđđtem, kuʹǩesäiggsaž muttsin äimmriâddi nårrjummšest leʹbe mäddââʹnnmest.

Äimmõslääʹjj (423/2022) mieʹldd riikk veʹrǧǧniiʹǩǩi tuâjjan lij tuõʹllstõõllâd äimmõsmuttâz da õõuʹdeed tõõzz šiõttlõõvvmõõžž, jeäʹrben alggmeerai, mâʹte säʹmmlai, vuõiggâdvuõđid di vuässõõttâmvueiʹttemvuõđid lokku vääʹldeeʹl da tõiʹd ciʹsttjeeʹl.