Aanarsääʹmm

Aanarsäʹmmla lie nåkam sääʹmjoukk, kååʹtt lij äʹrbbvuõđlânji jälstam tåʹlǩ Lääʹddjânnam vuuʹdest. Aanarsääʹmǩiõl âânnmõš leäi samai vaarvuâlaž veâl 30 eeʹǩǩed mââiårra. Aktiivla Aanarsääʹmǩiõl õhttõõzz (Anarâškielâ servi) da tõn jåʹttʼtem määŋgnallšem ǩiõlljälltemhaʹŋǩǩõõzzi ǩeeʹjjest aanarsääʹmǩiõl lie âʹnškuättam jiânnai ođđ mainsteei. Aanarsääʹm ǩiõlljeälltummuš lij oʹnnstam nuʹt vuõrâsoummui ǥu ouddpeâmmâkksai päärnaivuiʹm. Aanar ceerkavsiidâst eeʹjj 1997 alttääm aanarsääʹmǩiõllsaž ǩiõllpieʹss, Kielâpiervâl, juätkk toiʹmmjummšes da lij vuäǯǯam palddses kueʹhtt ođđ aanarsääʹm ǩiõllpieʹzz. Aanarsääʹmǩiõl vuõiʹǧǧestǩeeʹrjtõsmaall, ortografia, vaʹlddeš ââʹnnma eeʹjj 1992. Aanarsääʹmǩiõllsaž vuâđđmättʼtõõzz altteeš 2000-lååǥǥ aalǥâst oʹnnstam ǩiõllpieʹsstååim ǩeeʹjjest. 2010-lååǥǥast aanarsääʹmǩiõllsaž škooulmättʼtõs lij vuällam juʹn vuâđđmättʼtõõzz pââibužklaassid da aanarsääʹmǩiõllsa klaass lie Aanar da Âʹvvel škooulin. Ǩiõll lij lââʹzztam jåʹttlânji mainsteeimeäʹres, nuʹt kuâsttjemvuõđ ǥu kollʼjemvuõđ ouddm. sääʹmǩiõllsaž mediast da populaarkulttuurâst. Ǩiõl mainsteei lie aʹrvvõõzz mieʹldd nuʹt 450.