Kueʹtt
Kueʹtt (goahti, kuáti, kota) lij õhtt säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž da kõskksâjjsaž jälstemnaaʹlin. Kuäʹđ raajõs šâdd neellj valddtõõǥǥâst (goahtebeallji, kuátipelji, kotakorva), suõvvmuõrâst (suomuorra, suovâmuorâ, savupuu), kuõiʹt tuäʹresmuõrâst (doaresmuorra, tuárismuorâ, poikkipuu) da ruõttjin (caggi, ruođâ, ruoteet). Kuäʹđest lij še uhss (uksa, uksâ, ovi) di kätlmõs, õuddm. värjj (loavdda, loovdâ, loude).
Kueʹtt lij õnnum pukin säʹmmlai aazztem vuuʹdin. Kueʹtt lij leämmaž aainâs põõššjab ååreem raajâlmnääʹll mâʹte täʹlvvaassâm da kuuʹǩǩab jaukkâm raajâlmnääʹll. Tõn raajjâmnääʹll lij šiõttõõttâm tââʹv luõttu, äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjjid da eeʹjjpooddi jorrõʹsse. Kueʹtt lij vuäittam leeʹd põõšši leʹbe pååđ. Põõssi âânnmõʹšše jurddum kueʹđi muõrid raʹjje âssääb da nânnsab aunnsin ǥu ǩeäʹppääb pååđ kueʹđi aunnsid. Kuäʹđ da tõi raajõõzz čuäʹjte sääʹmõutstõõzzi pääiklaž kulttuursaž jälstemčouddmõõžžid da seämmast tõk kovvee vueʹzz veiddsab kulttuursaž da ekolooglaž teâttriâšldõõǥǥâst.
Historiast toobdât määŋgaid jeeʹresnallšem kueʹđid. Kätlmõsaunnsest huõlǩani lij kuäʹđ vuâđđraajõs kuuitâǥ leämmaž raavâs da raajõõzz peäʹlest seämmanallšem. Kätlmõsaunnâz lie vaajtõõllâm taarbi, vuäǯǯamvuõđ da ââʹnnemjurddi mieʹldd še.
Kueʹđin lie määŋg kueʹttmaall, kookk rätkkje kueiʹmsteez jm. seʹrddemnääʹl da ââʹnnemnääʹl mieʹldd:
- Čokk-kueʹtt (bealljegoahti, kuáti, sarvikota/korvakota)
- raajõõzz peäʹlest ǩeäʹppes, aaunâs- (värjj) leʹbe räännõõlâž, seʹrddemnalla, aʹlǩǩânji da jåʹttlânji ciâggtemnalla da kopččâmnalla. Tõn kõskksaž vueʹzz – valddtõõǥǥid, ruõttjid da kueʹttkätlmõõzzid – jååʹđte eeʹjjpooddi mieʹldd serddmõõžžin.
- Lâuʹŋŋkueʹtt (lávdnjegoahti, lavŋekuáti,turvekodat/kammit),
- muõrr-, peäʹss- da lâuʹŋŋkuäʹđ, koid õʹnneš aainâs täʹlvvazlmen põõšši jeällsõõʹjin.
- Ǩeäʹdǧǧkuäʹđ
- vueʹllvueʹss lađđum ǩieʹđjin
- Peäʹsskuäʹđ
- kätlmõs pieʹzzest
- Hirss- da seiʹnnkuäʹđ
- šõʹdde hirss-saalvõõzz da muõrr-raajõõzz õhttõõllma
Kååvas (lávvu, láávu, laavu) lij raajõõzz peäʹlest jiiʹjjesnallšem da jeeʹresnallšem ǥu kueʹtt aainâs tõn tuärjjraajõõzz peäʹlnn. Tõt lij raajõõzz peäʹlnn ǩeäʹppes da hiâlpp ciâggted kõskkpoddsaž aassâmpäiʹǩǩen. Kåvvsest jie leäkku valddtõõǥǥ da ruõtti lie õõutǩeârddsab. Kåvvaz ruõtti lie pâʹjjen risttlõõžži. Kåvvaz ruõttjid jeäʹt pâi jååʹđtõllu mieʹldd peʹce tõid sääʹttet kueʹđđed täujja õnnum ciâggtempäikka vueʹrdded nuuʹbb ââʹnnemvuâr.Taarb mieʹldd ođđ kååvasmuõrid lij eža ǩiõrggâd da hiâlpp raajjâd pääiʹǩ âʹlnn.
Vaʹstteemvuõđlaž da eettlânji ǩeâllʼjeei sääʹmturiismâst lij samai täʹrǩǩ ââʹnned tuõtt nõõmid da tobdsted kueʹttraajõõzzi kulttuursaž miârktõõzz. Lääʹdd ǩiõlâst säärnat täujja kueʹtt, ǥu juuʹrdet kåvvaz. Teeʹrm sääʹm kååvas ij õõlǥ sieʹjjted termma kueʹtt. Sääʹm kååvas ij vaʹstted lääʹdd ǩiõl laavu-sääʹn, kååʹtt miârkkšââvv ääv tollsââʹjjkättaz. Lääʹdd ǩiõlâst sääʹnn kueʹtt viiʹttai täujja puk veezz meäʹccreissrajlmid, koin lij tollsââʹjj kâskka. Lääʹdd kueʹtt rätkkai miârkteeinalla sääʹm kuäʹđest, kååʹtt kooll äʹrbbvuõđlaž raajâlmäʹrbbvuõʹtte da jieʹllemnälla.